100 sekundi video: kuidas kiiremini lugeda? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustab arvutiprogrammi, mis aitab tudengitel kiiremini lugeda ning annab paar soovitust, kuidas igaüks oma lugemiskiirust tõsta saaks.

Kõik me soovime kiiremini lugeda. Kiirlugemise õpetamine algas siis, kui avastati, kuidas inimese silm lugemisel liigub. Silm seisab 90 protsenti lugemise ajast paigal. Silm peatub esimesel sõnal nt 0,3 sekundit, hüppab kiiresti teisele sõnale, peatub sellel jne.

Kiirematel lugejatel haarab silm korraga ühe pika sõna või kaks ja isegi kolm sõna. Kiiremad lugejad peatuvad lühemat aega ja väga huvitav - kiiremad lugejad ei vaata tekstis loetud sõnadele enam tagasi.

Lähtudes nendest teadmistest koostasime kiirlugemise õppimise programmi. See mõõdab kõigepealt lugeja lugemiskiiruse, seejärel teksti lugemise aega, esitab küsimusi teksti sisu kohta, kontrollib vastuste õigsust ja arvutab omandamise taseme.

Harjutustes esitab programm erineva pikkusega sõnarühmi erineva kiirusega, seda kiirust saab lugeja ise valida. Ühes harjutuses kustub tekst.

Selle programmiga harjutasid Tartu ülikooli üliõpilased eelmisel kevadel 12 tundi. Nende omandamiskiirus tõusis 25 protsenti. Harjutasid ka gümnaasiumiõpilased 17 tunni jooksul ja nendel tõusis omandamiskiirus koguni 50 protsenti.

Muidugi on teisigi võimalusi kiirlugemise õppimiseks, nt oluline on võimalikult vähe kaasa hääldada sõnu, mida me loeme ja nii huvitav kui see pole, on võimalik õppida kiiremini lugema, liigutades näppu loetava rea all võimalikult kiiresti.

Kõik me suudame õppida kiiremini lugema visa tööga.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.