100 sekundi video: kuidas kiiremini lugeda? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustab arvutiprogrammi, mis aitab tudengitel kiiremini lugeda ning annab paar soovitust, kuidas igaüks oma lugemiskiirust tõsta saaks.

Kõik me soovime kiiremini lugeda. Kiirlugemise õpetamine algas siis, kui avastati, kuidas inimese silm lugemisel liigub. Silm seisab 90 protsenti lugemise ajast paigal. Silm peatub esimesel sõnal nt 0,3 sekundit, hüppab kiiresti teisele sõnale, peatub sellel jne.

Kiirematel lugejatel haarab silm korraga ühe pika sõna või kaks ja isegi kolm sõna. Kiiremad lugejad peatuvad lühemat aega ja väga huvitav - kiiremad lugejad ei vaata tekstis loetud sõnadele enam tagasi.

Lähtudes nendest teadmistest koostasime kiirlugemise õppimise programmi. See mõõdab kõigepealt lugeja lugemiskiiruse, seejärel teksti lugemise aega, esitab küsimusi teksti sisu kohta, kontrollib vastuste õigsust ja arvutab omandamise taseme.

Harjutustes esitab programm erineva pikkusega sõnarühmi erineva kiirusega, seda kiirust saab lugeja ise valida. Ühes harjutuses kustub tekst.

Selle programmiga harjutasid Tartu ülikooli üliõpilased eelmisel kevadel 12 tundi. Nende omandamiskiirus tõusis 25 protsenti. Harjutasid ka gümnaasiumiõpilased 17 tunni jooksul ja nendel tõusis omandamiskiirus koguni 50 protsenti.

Muidugi on teisigi võimalusi kiirlugemise õppimiseks, nt oluline on võimalikult vähe kaasa hääldada sõnu, mida me loeme ja nii huvitav kui see pole, on võimalik õppida kiiremini lugema, liigutades näppu loetava rea all võimalikult kiiresti.

Kõik me suudame õppida kiiremini lugema visa tööga.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: