100 sekundi video: kuidas kiiremini lugeda? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustab arvutiprogrammi, mis aitab tudengitel kiiremini lugeda ning annab paar soovitust, kuidas igaüks oma lugemiskiirust tõsta saaks.

Kõik me soovime kiiremini lugeda. Kiirlugemise õpetamine algas siis, kui avastati, kuidas inimese silm lugemisel liigub. Silm seisab 90 protsenti lugemise ajast paigal. Silm peatub esimesel sõnal nt 0,3 sekundit, hüppab kiiresti teisele sõnale, peatub sellel jne.

Kiirematel lugejatel haarab silm korraga ühe pika sõna või kaks ja isegi kolm sõna. Kiiremad lugejad peatuvad lühemat aega ja väga huvitav - kiiremad lugejad ei vaata tekstis loetud sõnadele enam tagasi.

Lähtudes nendest teadmistest koostasime kiirlugemise õppimise programmi. See mõõdab kõigepealt lugeja lugemiskiiruse, seejärel teksti lugemise aega, esitab küsimusi teksti sisu kohta, kontrollib vastuste õigsust ja arvutab omandamise taseme.

Harjutustes esitab programm erineva pikkusega sõnarühmi erineva kiirusega, seda kiirust saab lugeja ise valida. Ühes harjutuses kustub tekst.

Selle programmiga harjutasid Tartu ülikooli üliõpilased eelmisel kevadel 12 tundi. Nende omandamiskiirus tõusis 25 protsenti. Harjutasid ka gümnaasiumiõpilased 17 tunni jooksul ja nendel tõusis omandamiskiirus koguni 50 protsenti.

Muidugi on teisigi võimalusi kiirlugemise õppimiseks, nt oluline on võimalikult vähe kaasa hääldada sõnu, mida me loeme ja nii huvitav kui see pole, on võimalik õppida kiiremini lugema, liigutades näppu loetava rea all võimalikult kiiresti.

Kõik me suudame õppida kiiremini lugema visa tööga.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Inimesed hukkuvad äikesetormide tõttu lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt harva.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Maa kuult vaadatuna.

Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: