100 sekundi video: kuidas kiiremini lugeda? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustab arvutiprogrammi, mis aitab tudengitel kiiremini lugeda ning annab paar soovitust, kuidas igaüks oma lugemiskiirust tõsta saaks.

Kõik me soovime kiiremini lugeda. Kiirlugemise õpetamine algas siis, kui avastati, kuidas inimese silm lugemisel liigub. Silm seisab 90 protsenti lugemise ajast paigal. Silm peatub esimesel sõnal nt 0,3 sekundit, hüppab kiiresti teisele sõnale, peatub sellel jne.

Kiirematel lugejatel haarab silm korraga ühe pika sõna või kaks ja isegi kolm sõna. Kiiremad lugejad peatuvad lühemat aega ja väga huvitav - kiiremad lugejad ei vaata tekstis loetud sõnadele enam tagasi.

Lähtudes nendest teadmistest koostasime kiirlugemise õppimise programmi. See mõõdab kõigepealt lugeja lugemiskiiruse, seejärel teksti lugemise aega, esitab küsimusi teksti sisu kohta, kontrollib vastuste õigsust ja arvutab omandamise taseme.

Harjutustes esitab programm erineva pikkusega sõnarühmi erineva kiirusega, seda kiirust saab lugeja ise valida. Ühes harjutuses kustub tekst.

Selle programmiga harjutasid Tartu ülikooli üliõpilased eelmisel kevadel 12 tundi. Nende omandamiskiirus tõusis 25 protsenti. Harjutasid ka gümnaasiumiõpilased 17 tunni jooksul ja nendel tõusis omandamiskiirus koguni 50 protsenti.

Muidugi on teisigi võimalusi kiirlugemise õppimiseks, nt oluline on võimalikult vähe kaasa hääldada sõnu, mida me loeme ja nii huvitav kui see pole, on võimalik õppida kiiremini lugema, liigutades näppu loetava rea all võimalikult kiiresti.

Kõik me suudame õppida kiiremini lugema visa tööga.



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.