Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele ({{commentsTotal}})

Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

''See on uuring, millelt ootame konkreetseid lahendusi. Kui meil on sada tuhat töökätt puudu, siis millised on need sektorid, milline vajalik kvalifikatsioon ja mis on need riigid, kust need võimalikud inimesed siia üldse tulla võiks. Miks nad peaksid tahtma siia tulla ja kuidas nende pereliikmetega seejuures kõige paremini toimetada,'' selgitas haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk Vikerraadio rubriigis ''Nutikas''.

Kavandataval uuringul on kolm osa. Esimene pakub välja erinevaid rändega seotud stsenaariume. Need peaks olema poliitikutele otsustuse aluseks.

Teine osa on rände tulu-kulu mudel või kulu-tõhususe mudel. ''See on abiks erinevatele ministeeriumitele arvutamaks, kui palju maksab riigile ka selline ränne, mida me alati ei soovi või planeeri. Näiteks pagulaste puhul, kui palju maksab ühe pagulase integreerimine, keeleõpe, sotsiaalteenused, lastega seotud teenused ja kas või millal need hakkavad meile midagi tagasi tooma. Selliseid arvutusi seni pole tehtud,'' rääkis Valk.

Kolmas osa uuringust hõlmab töövahendite väljatöötamist, mis oleks abiks nii koolidele-õpetajatele kui täiskasvanutega tegelejatele.

Väljarände pidurdamine
Väga suur osa uuringust keskenduks lahendustele, mis seonduvad mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse arendamisega ja pöörab mh tähelepanu sellele, et meil võiks olla väljarändajaid vähem, kui inimesed tunneks Eestiga suuremat seotust. Siinkohal on eritähelepanu all vene emakeelega noored.

''Meil on vaja konkreetseid tõenduspõhiseid lahendusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Täna on palju kriitikat selles osas, et inimesed õpivad keelt, aga ikka selgeks ei saa, probleeme on meie endi hoiakute ja oskustega mitmekultuurilises keskkonnas toimetulekul,'' selgitas Valk.

Mitmetasandiline koostöö
Kavandatav uuring vältaks kolm aastat. Selle läbiviimisel on ootus, et erinevad ülikoolid ja institutsioonis ühendaks oma jõu. ''Uuringus on vaja ühendada erinevad teemavaldkonnad. Ootame koostööd tegema kindlasti rände, majanduse, hariduse ja keeleteaduse valdkondadega seotud inimesi. Kõige olulisem on, et nad räägiksid omavahel. Ootame ülikoole, mõttekodasid või uuringufirmasid koostööd tegema ja konkursil osalema,'' rääkis Valk.

Eesti teadusagentuuri tellitava uuringu idee välja töötamisel ja edasisel tulemuste kasutamisel on seljad kokku pannud haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: