Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele ({{commentsTotal}})

Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

''See on uuring, millelt ootame konkreetseid lahendusi. Kui meil on sada tuhat töökätt puudu, siis millised on need sektorid, milline vajalik kvalifikatsioon ja mis on need riigid, kust need võimalikud inimesed siia üldse tulla võiks. Miks nad peaksid tahtma siia tulla ja kuidas nende pereliikmetega seejuures kõige paremini toimetada,'' selgitas haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk Vikerraadio rubriigis ''Nutikas''.

Kavandataval uuringul on kolm osa. Esimene pakub välja erinevaid rändega seotud stsenaariume. Need peaks olema poliitikutele otsustuse aluseks.

Teine osa on rände tulu-kulu mudel või kulu-tõhususe mudel. ''See on abiks erinevatele ministeeriumitele arvutamaks, kui palju maksab riigile ka selline ränne, mida me alati ei soovi või planeeri. Näiteks pagulaste puhul, kui palju maksab ühe pagulase integreerimine, keeleõpe, sotsiaalteenused, lastega seotud teenused ja kas või millal need hakkavad meile midagi tagasi tooma. Selliseid arvutusi seni pole tehtud,'' rääkis Valk.

Kolmas osa uuringust hõlmab töövahendite väljatöötamist, mis oleks abiks nii koolidele-õpetajatele kui täiskasvanutega tegelejatele.

Väljarände pidurdamine
Väga suur osa uuringust keskenduks lahendustele, mis seonduvad mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse arendamisega ja pöörab mh tähelepanu sellele, et meil võiks olla väljarändajaid vähem, kui inimesed tunneks Eestiga suuremat seotust. Siinkohal on eritähelepanu all vene emakeelega noored.

''Meil on vaja konkreetseid tõenduspõhiseid lahendusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Täna on palju kriitikat selles osas, et inimesed õpivad keelt, aga ikka selgeks ei saa, probleeme on meie endi hoiakute ja oskustega mitmekultuurilises keskkonnas toimetulekul,'' selgitas Valk.

Mitmetasandiline koostöö
Kavandatav uuring vältaks kolm aastat. Selle läbiviimisel on ootus, et erinevad ülikoolid ja institutsioonis ühendaks oma jõu. ''Uuringus on vaja ühendada erinevad teemavaldkonnad. Ootame koostööd tegema kindlasti rände, majanduse, hariduse ja keeleteaduse valdkondadega seotud inimesi. Kõige olulisem on, et nad räägiksid omavahel. Ootame ülikoole, mõttekodasid või uuringufirmasid koostööd tegema ja konkursil osalema,'' rääkis Valk.

Eesti teadusagentuuri tellitava uuringu idee välja töötamisel ja edasisel tulemuste kasutamisel on seljad kokku pannud haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.