Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele ({{commentsTotal}})

Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

''See on uuring, millelt ootame konkreetseid lahendusi. Kui meil on sada tuhat töökätt puudu, siis millised on need sektorid, milline vajalik kvalifikatsioon ja mis on need riigid, kust need võimalikud inimesed siia üldse tulla võiks. Miks nad peaksid tahtma siia tulla ja kuidas nende pereliikmetega seejuures kõige paremini toimetada,'' selgitas haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk Vikerraadio rubriigis ''Nutikas''.

Kavandataval uuringul on kolm osa. Esimene pakub välja erinevaid rändega seotud stsenaariume. Need peaks olema poliitikutele otsustuse aluseks.

Teine osa on rände tulu-kulu mudel või kulu-tõhususe mudel. ''See on abiks erinevatele ministeeriumitele arvutamaks, kui palju maksab riigile ka selline ränne, mida me alati ei soovi või planeeri. Näiteks pagulaste puhul, kui palju maksab ühe pagulase integreerimine, keeleõpe, sotsiaalteenused, lastega seotud teenused ja kas või millal need hakkavad meile midagi tagasi tooma. Selliseid arvutusi seni pole tehtud,'' rääkis Valk.

Kolmas osa uuringust hõlmab töövahendite väljatöötamist, mis oleks abiks nii koolidele-õpetajatele kui täiskasvanutega tegelejatele.

Väljarände pidurdamine
Väga suur osa uuringust keskenduks lahendustele, mis seonduvad mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse arendamisega ja pöörab mh tähelepanu sellele, et meil võiks olla väljarändajaid vähem, kui inimesed tunneks Eestiga suuremat seotust. Siinkohal on eritähelepanu all vene emakeelega noored.

''Meil on vaja konkreetseid tõenduspõhiseid lahendusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Täna on palju kriitikat selles osas, et inimesed õpivad keelt, aga ikka selgeks ei saa, probleeme on meie endi hoiakute ja oskustega mitmekultuurilises keskkonnas toimetulekul,'' selgitas Valk.

Mitmetasandiline koostöö
Kavandatav uuring vältaks kolm aastat. Selle läbiviimisel on ootus, et erinevad ülikoolid ja institutsioonis ühendaks oma jõu. ''Uuringus on vaja ühendada erinevad teemavaldkonnad. Ootame koostööd tegema kindlasti rände, majanduse, hariduse ja keeleteaduse valdkondadega seotud inimesi. Kõige olulisem on, et nad räägiksid omavahel. Ootame ülikoole, mõttekodasid või uuringufirmasid koostööd tegema ja konkursil osalema,'' rääkis Valk.

Eesti teadusagentuuri tellitava uuringu idee välja töötamisel ja edasisel tulemuste kasutamisel on seljad kokku pannud haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: