Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv ({{commentsTotal}})

Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

Superparve avastasid Lõuna-Aafrika Kaplinna ülikooli astronoom Renée Kraan-Korteweg ja ta kolleegid, tehes vaatlusi Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Austraalias asuvate teleskoopidega. Nad määrasid enam kui 4000 galaktika kaugused ja panid tähele, et neist paljud on ruumis üksteisele lähedal. Superparv koosneb õige mitmest galaktikaparvest, millest igaühes on sadu või lausa tuhandeid galaktikaid.

Kraan-Korteweg ja kaasautorid kirjutavad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et Purjede superparv võib oma hiigelsuure kogumassiga mõjutada ka meie lokaalse galaktikarühma liikumist, millesse kuulub ka Linnutee ja aidata seletada selle liikumise seni veidi mõistatuslikuks jäänud liikumise eripärasid.

Purjede superparv on suhteliselt võttes ainult natuke kaugemal kui meile kõige lähem Shapley superparv Kentauri tähtkujus, mis on meist umbes 650 miljoni valgusaasta kaugusel, aga Purjede parv on Shapley parvest suurem sedavõrd palju, et katab hoolimata oma veidi suuremast kaugusest suurema taevaala. Kui suur ja massiivne Purjede superparv täpsemalt on, selgub edasistes vaatlustes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.