Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus ({{commentsTotal}})

Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et kõik sõltub olukorrast, haigusest ning patsiendi ja perearsti suhtest. "See ju ongi meie perearstisüsteemi eelis, et arst tunneb patsienti sünnist saadik, teab seda peret ja oskab hinnata, kas neile võib antibiootikume telefoni teel kirjutada või mitte," rääkis Lutsar.

Üks perearstidest, kellega ERR sel teemal suhtles, kinnitas, et tema on antibiootikume telefoni teel välja kirjutanud küll, aga see on eelkõige kogemuse ja sisetunde küsimus ning sõltub sellest, kui taibukas on arst ja patsient.

"Kui tuttav ja usaldusväärne inimene kirjeldab mulle täpselt, et tal on klassikalise angiini leid ning ma tean, et ta on arukas ja oskab seda kirjeldada, siis ma ei näe mingit põhjust kutsuda teda oma kurku näitama," selgitas perearst. Siiski märkis ta, et esmasele haigele ta antibiootikume telefoni teel kindlasti välja ei kirjuta, ainult erijuhul, kui on pikalt vinduv, korduv ja krooniline haigus.

Arstiteadlane ja perearst Marje Oona avaldas lootust, et antibiootikumide telefoni teel väljakirjutamine ei ole siiski perearstide töö igapäevane osa. Tema hinnangul peab angiini korral perearst ikka oma silmaga veenduma, kas patsiendil on angiin, sest sarnase pildi võib mõnikord anda ka viiruslik kurgupõletik. "Ma ise ei suutnud oma praktikast meenutada juhtu, kus ma oleksin angiini ravi telefoni teel määranud, aga muidugi on igal reeglil erandeid," märkis Oona.

Iga kõrvapõletik kohe antibiootikumravi ei vaja

Antibiootikumide telefoni teel väljakirjutamise kõrval on teine omaette küsimus see, millal üldse on mõistlik antibiootikume välja kirjutada – pigem kohe, pigem hiljem? Kujutame ette olukorda, kus lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse esmase kõrvavaluga laps, kelle vanemad nõuavad antibiootikumide väljakirjutamist. Millised on sellisel juhul arsti kaalutluskohad?

"Üldised soovitused on, et alla 2-aastastele lastele oota-ja-vaata lähenemine ei sobi, küll aga sobib see vanematele lastele. Aga kui võtame näiteks lapseea otiidi ehk keskkõrvapõletiku, siis siin sageli sõltub lapse vanusest, millal peaks antibiootikume kohe andma hakkama ja millal võiks nendega oodata," rääkis Lutsar.

Oona märkis samuti, et kõrvapõletiku puhul ei ole antibiootikumiravi tõesti alati vaja ning eriarstid ja erakorralise meditsiini osakond soovitavad vastavatel juhtudel kõrvapõletiku korral eelkõige jälgivat taktikat. Samas lisas temagi, et kindlasti on kõrvapõletikke, mille korral on vaja kohe alustada antibiootikumraviga.

"See on arstlik otsus, mis võtab arvesse tervikpilti – patsiendi vanust, haiguse kulgu ja raskusastet. Teaduslikult on uuritud ka tüsistuste tekkimise riski kõrvapõletikule kohese antibiootikumravi rakendamise ja jälgiva taktika vahel, ja tüsistuste risk ei ole jälgiva taktika korral suurem."

 

Usalda oma arsti

Tasub üle korrata: antibiootikumid saavad toimida ainult siis, kui mikroobid on olemas ehk kui on, keda hävitada. Viiruseid antibiootikumid ei tapa. Kurguhaigused algavad tavaliselt viirusliku nakkusega. "Igaks juhuks antibiootikumide võtmine, eriti hingamisteede haiguste korral, mis on suures osas viiruste põhjustatud, on ohtlik, kuna viib lõpptulemusena antibiootikumi resistentsuse tekkeni ühiskonnas," selgitas Lutsar.

Kuigi Eestis on resistentsuse levik tänu antibiootikumide kasutamise heale järelvalvele ja teavitustööle kontrolli all, peavad Lutsari sõnul eestlased olema siiski antibiootikumide kasutamisel tähelepanelikud.

"Peame meeles pidama, et päris uue toimemehhanismiga antibiootikume lähiajal tulemas ei ole. Nii et igaks juhuks antibiootikumide võtmist ma küll kohe kindlasti poolda. Neid tuleb võtta ikka ainult siis, kui ilma nendeta ei saa. Usaldage oma arsti."

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.