Teaduskommunikatsiooni konverentsil auhinnati parimaid teaduse populariseerijaid ({{commentsTotal}})

Tiit Kändler.
Tiit Kändler. Autor/allikas: Eesti teadusagentuur

Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus meediastunud maailmas “ anti täna üle auhinnad aasta parimatele teaduse populariseerijatele.

Kümnendat korda väljaantud auhindadega tunnustatakse teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi, et tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Laureaatide täielik nimekiri:
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest sai teadusajakirjanik Tiit Kändler.

Teaduse populariseerimisega on Tiit Kändler tegelenud üle 20 aasta, pärast ligi paarikümne aastast tegevust füüsikuna. Teadustaust ning lähedane tööalane suhtlus väljapaistvate teadlastega on andnud talle edukaks populariseerimistegevuseks ülivajaliku taustatunnetuse.

Teadusajakirjanduse suurel mõõna ajal peavooluajakirjanduses 1990-ndatel aastatel oli just Tiit Kändler see, kes oma tegevusega kandis Eesti teaduskajastuse järjepidevust.

Tiit Kändler on järjekestvalt avaldanud teadusteemalisi kirjutisi suure lugejaskonnaga väljaannetes, eelkõige Eesti Päevalehes, viimasel ajal Maalehes, aga ka Postimehes, Eesti Ekspressis jm. Tiit Kändleri lood on kujundanud Eesti vanimaid ja auväärsemaid populaarteaduslikke ajakirju Eesti Loodus ja Horisont välja andev MTÜ Loodusajakiri. Tema algatusel nägi trükivalgust noorte looduseajakiri Loodus, hilisem Loodusesõber. Tiit Kändler on teaduslikku ilmavaadet tutvustanud ETV saate Osoon autorina, samuti ülesastumistes muudes praeguse Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadetes.

Omaette fenomen on Tiit Kändleri korraldatud teadus.ee suvekoolid Käsmus, kus hästi valitud asjatundjad teadlased, heliloojad, kunstnikud ja kümned huvilised häälestuvad ainulaadses loodus- ja kultuurikeskkonnas teaduslainele. 

Kategoorias ''Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil'':
Peapreemia: Ajuteadust populariseeriva artikliseeria ''Mõtlemise masinavärk“ eest, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool;
II preemia (800 eurot): Kogemusliku raamat-õppekomplekt "Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas" koostamise eest, autor Kristel Vene.

Kategoorias ''Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
Peapreemia: TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamiseks ning arendamiseks süsteemsete ja järjepidevate tegevuste korraldamise eest. Projektijuht Kristina Piliste;
II preemia: Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon "Maa. Elu. Lugu". Eestvedaja Urmas Kõljalg koos meeskonnaga.

Kategoorias ''Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja'':
Peapreemia: Peeter Lorents – mitmekülgse ja aktiivse teaduse populariseerimise ning Õpilaste Teadusliku Ühingu pikaaegse eestvedamise eest.
II preemia: Veljo Runnel – Eesti harrastusteaduse edendamise ja loodushelide salvestamise eest.

Kategoorias ''Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel'':
Peapreemia: Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes ''H₂O külastusmängu'' korraldamise eest. Eestvedajad: Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (Jääaja Keskus);
II preemia: SA Innovatsioonikeskus INNOKAS, ettevõtlus- ja teadushuvi edendamise eest Läänemaal. Eestvedaja Angela Leppik.

Kategoorias ''Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil'':
Peapreemia (2200 eurot): ''Eesti Keele Instituudi keeleklipid“, projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu;
II preemia (800 eurot): Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi.

Auhindu rahastab haridus- ja teadusministeerium ning neid annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot. Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia suuruseks 2200 ja II preemia suuruseks 800 eurot . Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki ''Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija''.


Eesti Teadusajakirjanike seltsi poolt välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna pälvis tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. Žürii tõi esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kirjeldada kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt.

Vaata Toivo Maimetsa videotervitust:

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.