Teaduskommunikatsiooni konverentsil auhinnati parimaid teaduse populariseerijaid ({{commentsTotal}})

Tiit Kändler.
Tiit Kändler. Autor/allikas: Eesti teadusagentuur

Tartus toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus meediastunud maailmas “ anti täna üle auhinnad aasta parimatele teaduse populariseerijatele.

Kümnendat korda väljaantud auhindadega tunnustatakse teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi, et tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Laureaatide täielik nimekiri:
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest sai teadusajakirjanik Tiit Kändler.

Teaduse populariseerimisega on Tiit Kändler tegelenud üle 20 aasta, pärast ligi paarikümne aastast tegevust füüsikuna. Teadustaust ning lähedane tööalane suhtlus väljapaistvate teadlastega on andnud talle edukaks populariseerimistegevuseks ülivajaliku taustatunnetuse.

Teadusajakirjanduse suurel mõõna ajal peavooluajakirjanduses 1990-ndatel aastatel oli just Tiit Kändler see, kes oma tegevusega kandis Eesti teaduskajastuse järjepidevust.

Tiit Kändler on järjekestvalt avaldanud teadusteemalisi kirjutisi suure lugejaskonnaga väljaannetes, eelkõige Eesti Päevalehes, viimasel ajal Maalehes, aga ka Postimehes, Eesti Ekspressis jm. Tiit Kändleri lood on kujundanud Eesti vanimaid ja auväärsemaid populaarteaduslikke ajakirju Eesti Loodus ja Horisont välja andev MTÜ Loodusajakiri. Tema algatusel nägi trükivalgust noorte looduseajakiri Loodus, hilisem Loodusesõber. Tiit Kändler on teaduslikku ilmavaadet tutvustanud ETV saate Osoon autorina, samuti ülesastumistes muudes praeguse Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiosaadetes.

Omaette fenomen on Tiit Kändleri korraldatud teadus.ee suvekoolid Käsmus, kus hästi valitud asjatundjad teadlased, heliloojad, kunstnikud ja kümned huvilised häälestuvad ainulaadses loodus- ja kultuurikeskkonnas teaduslainele. 

Kategoorias ''Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil'':
Peapreemia: Ajuteadust populariseeriva artikliseeria ''Mõtlemise masinavärk“ eest, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool;
II preemia (800 eurot): Kogemusliku raamat-õppekomplekt "Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas" koostamise eest, autor Kristel Vene.

Kategoorias ''Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
Peapreemia: TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamiseks ning arendamiseks süsteemsete ja järjepidevate tegevuste korraldamise eest. Projektijuht Kristina Piliste;
II preemia: Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon "Maa. Elu. Lugu". Eestvedaja Urmas Kõljalg koos meeskonnaga.

Kategoorias ''Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja'':
Peapreemia: Peeter Lorents – mitmekülgse ja aktiivse teaduse populariseerimise ning Õpilaste Teadusliku Ühingu pikaaegse eestvedamise eest.
II preemia: Veljo Runnel – Eesti harrastusteaduse edendamise ja loodushelide salvestamise eest.

Kategoorias ''Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel'':
Peapreemia: Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes ''H₂O külastusmängu'' korraldamise eest. Eestvedajad: Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (Jääaja Keskus);
II preemia: SA Innovatsioonikeskus INNOKAS, ettevõtlus- ja teadushuvi edendamise eest Läänemaal. Eestvedaja Angela Leppik.

Kategoorias ''Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil'':
Peapreemia (2200 eurot): ''Eesti Keele Instituudi keeleklipid“, projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu;
II preemia (800 eurot): Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi.

Auhindu rahastab haridus- ja teadusministeerium ning neid annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot. Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia suuruseks 2200 ja II preemia suuruseks 800 eurot . Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki ''Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija''.


Eesti Teadusajakirjanike seltsi poolt välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna pälvis tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. Žürii tõi esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kirjeldada kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt.

Vaata Toivo Maimetsa videotervitust:

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.