Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi ({{commentsTotal}})

Squamellaria Fidži saarestikus Taveuni saarel.
Squamellaria Fidži saarestikus Taveuni saarel. Autor/allikas: Guillaume Chomicki

Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

Võrreldes oma 60 miljoni aasta eest seeni toiduks kasvatama hakanud suguvendadega on tegu siiski suhteliselt hiljuti lavale astunud putukpõlduritega. Samas on liiki Philidris nagasau ja perekonda Squamellaria kuuluvate epifüütide näol tegu esimese näitega taimede ja sipelgate vahelisest mutualismist.''Kui palud mul kahte suhet nende keerukuse alusel võrrelda, pean vastuse võlgu jääma. Need on mõlemad lihtsalt sedavõrd eriliselt eriilmelised,'' sõnas uurimuse vanemautor, Münichis asuva Ludwig Maximiliani ülikooli bioloogiaprofessor Susanne Renner ERR Novaatorile.

Suhtest saavad kasu mõlemad osapooled. Töölised kannavad Squamellaria seemneid süstemaatiliselt sobilike puude koores asuvatesse pragudesse, kus need seejärel idanema hakkavad. Samuti hoiavad sipelgad tärganud võrsetest eemal lehti söövad putukad. Veidi suuremana roojavad nad ka taimevarte alaossa moodustavatesse tühimikesse, et neid väetada ja pakkuda tarvilikke mineraalaineid.

''Näiteks lämmastikusisaldus kasvab selle tulemusel kolmekordselt. Vastutasuks tekib õites nektarit ka pärast nende viljastamist. Paarikümne sentimeetrise läbimõõduga tühimikud pakuvad aga sipelgatele kohta, kus elada. Nende elud on sedavõrd läbi põimunud, et epifüüdid ilma nendeta enam hakkama ei saa,'' lisas professor. Sama võib öelda sipelgate kohta.Pole kindel, kas putukad oskavad või suudavad üleüldse enam iseseisvalt pesi ehitada. Koloonia kasvades laieneb see lihtsalt juba kasutuses olevate taimede lähistel asuvatele puudele.

Suhte evolutsioonilise mineviku uurimiseks kasutas Renner kolleegidega DNA muutustel põhinevat molekulaarkella. ''Selle abil sai selgeks, et nii kõnealused epifüüdid kui ka sipelgaliik lahknesid oma lähimatest sugulastest ligikaudu kolme miljoni aasta eest. Niivõrd hea kokkulangevus annab meile täiendavat kindlust, et tegu on tõepoolest ehtsa näitega mutualismist,'' sõnas Renner.

Kuigi tegu on esimese teadaoleva näitega sipelgaid ja taimi ühendavast kasulikust suhtest, oletab professor, et tegu pole siiski millegi täiesti ainulaadsega. ''Liigi sugupuude alusel võiks seda kohata ka näiteks Paapua Uus-Guineas. Tegelikult pidi mu doktorant Guillaume Chomicki sinna ka minema, kuid kuna tegu on praegu ühe kõige ohtlikuma riigiga maailmas, pidi ta leppima lihtsalt Fidžil kümnete meetrite kõrgusel puude otsas turnimisega,'' muigas Renner.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: