Lugeja küsib: kust tulevad äädikakärbsed? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: therealbrute/Creative Commons

Äädika- ehk puuviljakärbsed ilmuvad majja tavaliselt sedavõrd ootamatult, et võiks kahtlustada nende iseeneslikku õhust ilmumist. Kaasaegsete arusaamadega järgi aga maagiat süüdistada ei tasu. Küsimusele, kust äädikakärbsed tulevad ja kuidas seda ennetada, vastab Tartu ülikooli putukaökoloog Tiit Teder.

Et edasine jutt oleks selgem, siis kõigepealt äädikakärbeste elutsüklist. Nagu ühele täismoondega putukale kohane, on äädikakärbsel neli arengujärku – muna, vastne, nukk ja valmik. Valmikud munevad oma munad mädanevatele-käärivatele puu- ning köögiviljadele, marjadele jms. Peagi kooruvad munadest vastsed, kes toituvad mädanemisel-käärimisel osalevatest bakteritest ja pärmseentest. Vastsed nukkuvad sealsamas ja neist kooruvad mõne aja pärast tuttavlikud tiivulised, punasilmsed valmikud.

Kui kodus on äädikakärbsed, siis järelikult kuskil miski käärib. Muud varianti ei ole, sest vastsetele sobiva toiduta valmikuid ei arene. Teine asi, mis putukate elus suurt rolli mängib, on temperatuur. Putukad on oma arengus tõelised temperatuurisõltlased: toatemperatuuril areneb äädikakärbse munast valmik kümmekonna päevaga, jahedas keldris võib aga selleks kuluda paar kuud. Kümnest kraadist madalamal peatub äädikakärbeste areng sootuks (mis aga ei tähenda, et kümnest kraadist madalam temperatuur neid tingimata tapaks).

Suve keskel saabub aeg, kus äädikakärbestel arenemiseks sobilikke keskkondi jagub, sest mädanevat kraami on puude all ja otsas lademes – õunad, pirnid, ploomid jne. Sigimist ja arengut soosib nende välistemperatuurgi. Just siis saabub äädikakärbeste kõrgaeg. Tänu kiirele arengule jõuavad nad läbida mitu põlvkonda. Arvestades, et emane võib ideaaltingimustel (piisavalt toitu vastsetele ja optimaalne temperatuur) muneda kuni paar tuhat muna, siis võib tal juba kuu pärast olla neli miljonit lapselast (2000 × 2000).

Äädikakärbeste kõrgaeg saab looduses madalamate temperatuuride saabudes kiiresti otsa, aga tubastel tingimustel võib see jätkuda veel mõnda aega. Septembris keldrisse hoiule toodud õuntest võib äädikakärbseid tasapisi areneda veel hilissügiselgi. Äädikakärbseid võib koju tuua ka poest. Selleks, et äädikakärbes saaks areneda, ei pea olema mäda terve puuvili. Piisab ka väiksest mädaplekist. Kui puuviljad kotis läbi ei külmu, siis ei juhtu poest saadud äädikakärbse muna-vastse-nukuga miskit hullu ka talvel.

Mis siis teha, kui äädikakärbsed ei meeldi? Universaalsed lahendused on peidus juba eelnevas. Kui köögis miskit ei kääri ega mädane, siis pole liialt põhjust muretseda ka äädikakärbeste pärast. Riknemata viljadel nad ei arene. Teiseks, nagu öeldud, sõltub putukate areng temperatuurist. Kuna kümnest kraadist madalamal äädikakärbeste areng peatub, siis võite hoida külmikus kasvõi kasti mädanenud õunu, ilma et oleks põhjust karta sealt suurt äädikakärbeste uputust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.