Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut ({{commentsTotal}})

Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

Microsoft taotles 2001. aastal Brasiilias patenti oma ClearType tehnoloogiale, mis aitas selgemaks teha kuvaril nähtavat teksti. Samal aastal võeti tehnoloogia kasutusele operatsioonisüsteemis Windows XP. Sama patenti taotleti ka teistes riikides ning patent sai neis registreeritud 2002. aasta alguses, kuid Brasiilias patent puudus. Aastate möödudes rakendati ClearType’i mitmetes Windowsi opsüsteemides ja toodetes: Vistas, 7-s, ja Word 2007-s. Microsofti Brasiilia patent oli endiselt taotlemisel. Selleks ajaks kui Microsoft tuli välja Word 2013-ga, ClearType’i enam ei kasutatud. Järgmisel aastal kinnitati Brasiilias viimaks Micorsofti ClearType tehnoloogia patent.

USA-s asuva Intellektuaalomandi kaitse keskuse (CPIP) vaatles patendi taotlemise protsesse üle maailma. Selgus, et probleemid ei piirdu arengumaadega, vaid järjekorrad muutuvad aina pikemaks ka Euroopas. Riigi jõukus või selle puudus ei mõjuta patendi registreerimise kiirust või aeglust.

Vaadeldud kaheksa-aastasel perioodil (2008–2016) leidis CPIP, et taotluse esitamisest patendi registreerimiseni kulus Brasiilias keskmiselt üle kümne aasta, Euroopas tuli oodata ligi viis aastat. Kui see kedagi lohutab, siis järjekord võib olla pikemgi: Tais olid 2015. aastal meditsiinipatendid ootel olnud 16 aastat. Kannatust pidid varuma nii bioteaduste (biotehnoloogia, meditsiin) kui ka mobiilitehnoloogia (digi- ja telekommunikatsioon, audiovisuaaltehnoloogia) valdkonna arendajad.

Viivituse põhjuseks on mõnedes riikides taotluste hulga kasv ja patendimenetlejate puudus. Näiteks 2014. aastal kasvas üleilmne patenditaotluste hulk 4,5 protsenti. Enim, ligi miljon, esitati taotlusi Hiinas, järgnesid USA (580 000), Jaapan (325 000), Korea (210 000) ja Euroopa (152 000).

Euroopa patendiamet (EPO) võimaldab kaubamärgikaitset kuni 40 riigis. Kuigi EPO on juba nelikümmend aastat tegutsenud ja kuulub patendiasutuste koostöövõrku, on selle patendimenetluse protsess pikenenud viimase üheteistkümne aastaga viielt aastalt peaaegu kuueni.

Uuringu ühe autori Mark Schultzi sõnul aitavad patendid kannustada innovatsiooni. Samuti pakuvad need ettevõtjatele kindlustunnet, motiveerivad ettevõtlusse investeerima ja toodet turustama. Patendi viibimine kahjustab aga majandust, takistab kasulike rakenduste kasutuselevõttu ja ühiskonda.

Järjekordade tekitatud suur kulu tuleneb näiteks sellest, et pika ootamise järel loobutakse patenditaotlusest ja patendiamet kaotab tulu. Samuti näitab hiljutine ligi 46 000 USA idufirma uuring, et iga ooteaastaga, mille võrra viimaks edukas rakendus või lahenduse kasutuselevõtt viibis, vähendas ettevõtte töökohti ja tulu järgneva viie aasta jooksul 21–28 protsendi võrra. Lisaks vähenes poole võrra tõenäosus, et ettevõte oma aktsiatega börsile tuleks.

Mõnedes riikides on võimalik pääseda järjekorras ettepoole, kuid ka sellel on oma hind, teised patenditaotlejad peavad selle võrra kauem ootama.

Korea 2,8 aasta pikkune patendiprotsessi kestus näitab, et seda saab teha ka kiiremini ja samas kvaliteetselt. Ka Hiina ooteaeg on kõigest 2,9 aastat.

Lisandub probleem koostööga. USA, Suurbritannia ja Jaapani patendiametid on valmis omavahel koostööd tegema, kuid mõned arengumaad pole sellest huvitatud.

Nii Suurbritannia kui ka USA patendiametid uurivad võimalusi, kuidas leidlikumate lahenduste ja infotehnoloogia abil tööaega lühendada, samas kui India kavatseb oma patendiekspertide hulka kahekordistada.

Toimetaja: Virgo Siil



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.