Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut ({{commentsTotal}})

Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

Microsoft taotles 2001. aastal Brasiilias patenti oma ClearType tehnoloogiale, mis aitas selgemaks teha kuvaril nähtavat teksti. Samal aastal võeti tehnoloogia kasutusele operatsioonisüsteemis Windows XP. Sama patenti taotleti ka teistes riikides ning patent sai neis registreeritud 2002. aasta alguses, kuid Brasiilias patent puudus. Aastate möödudes rakendati ClearType’i mitmetes Windowsi opsüsteemides ja toodetes: Vistas, 7-s, ja Word 2007-s. Microsofti Brasiilia patent oli endiselt taotlemisel. Selleks ajaks kui Microsoft tuli välja Word 2013-ga, ClearType’i enam ei kasutatud. Järgmisel aastal kinnitati Brasiilias viimaks Micorsofti ClearType tehnoloogia patent.

USA-s asuva Intellektuaalomandi kaitse keskuse (CPIP) vaatles patendi taotlemise protsesse üle maailma. Selgus, et probleemid ei piirdu arengumaadega, vaid järjekorrad muutuvad aina pikemaks ka Euroopas. Riigi jõukus või selle puudus ei mõjuta patendi registreerimise kiirust või aeglust.

Vaadeldud kaheksa-aastasel perioodil (2008–2016) leidis CPIP, et taotluse esitamisest patendi registreerimiseni kulus Brasiilias keskmiselt üle kümne aasta, Euroopas tuli oodata ligi viis aastat. Kui see kedagi lohutab, siis järjekord võib olla pikemgi: Tais olid 2015. aastal meditsiinipatendid ootel olnud 16 aastat. Kannatust pidid varuma nii bioteaduste (biotehnoloogia, meditsiin) kui ka mobiilitehnoloogia (digi- ja telekommunikatsioon, audiovisuaaltehnoloogia) valdkonna arendajad.

Viivituse põhjuseks on mõnedes riikides taotluste hulga kasv ja patendimenetlejate puudus. Näiteks 2014. aastal kasvas üleilmne patenditaotluste hulk 4,5 protsenti. Enim, ligi miljon, esitati taotlusi Hiinas, järgnesid USA (580 000), Jaapan (325 000), Korea (210 000) ja Euroopa (152 000).

Euroopa patendiamet (EPO) võimaldab kaubamärgikaitset kuni 40 riigis. Kuigi EPO on juba nelikümmend aastat tegutsenud ja kuulub patendiasutuste koostöövõrku, on selle patendimenetluse protsess pikenenud viimase üheteistkümne aastaga viielt aastalt peaaegu kuueni.

Uuringu ühe autori Mark Schultzi sõnul aitavad patendid kannustada innovatsiooni. Samuti pakuvad need ettevõtjatele kindlustunnet, motiveerivad ettevõtlusse investeerima ja toodet turustama. Patendi viibimine kahjustab aga majandust, takistab kasulike rakenduste kasutuselevõttu ja ühiskonda.

Järjekordade tekitatud suur kulu tuleneb näiteks sellest, et pika ootamise järel loobutakse patenditaotlusest ja patendiamet kaotab tulu. Samuti näitab hiljutine ligi 46 000 USA idufirma uuring, et iga ooteaastaga, mille võrra viimaks edukas rakendus või lahenduse kasutuselevõtt viibis, vähendas ettevõtte töökohti ja tulu järgneva viie aasta jooksul 21–28 protsendi võrra. Lisaks vähenes poole võrra tõenäosus, et ettevõte oma aktsiatega börsile tuleks.

Mõnedes riikides on võimalik pääseda järjekorras ettepoole, kuid ka sellel on oma hind, teised patenditaotlejad peavad selle võrra kauem ootama.

Korea 2,8 aasta pikkune patendiprotsessi kestus näitab, et seda saab teha ka kiiremini ja samas kvaliteetselt. Ka Hiina ooteaeg on kõigest 2,9 aastat.

Lisandub probleem koostööga. USA, Suurbritannia ja Jaapani patendiametid on valmis omavahel koostööd tegema, kuid mõned arengumaad pole sellest huvitatud.

Nii Suurbritannia kui ka USA patendiametid uurivad võimalusi, kuidas leidlikumate lahenduste ja infotehnoloogia abil tööaega lühendada, samas kui India kavatseb oma patendiekspertide hulka kahekordistada.

Toimetaja: Virgo Siil



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.