Vett on maa sees seniarvatust sügavamal ({{commentsTotal}})

Vett võib leiduda veel sügavamal Maa sees, kui seni arvatud. Teadlased väidavad, et 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel maakera vahevöös leidub mineraalide sees vett.

Mainak Mookherjee Ameerika Ühendriikidest Florida osariigiülikoolist ja Andreas Hermann Šotimaalt Edinburghi ülikoolist uurisid arvuti peal, milline võiks olla täpsemalt mineraal brussiidi struktuur nii kõrge rõhu käes, kui valitseb mitmesaja kilomeetri sügavusel.

Seni on arvatud, et nii suures sügavuses pole brussiit piisavalt stabiilne, et säilitada endas sisaldavat vett pikemat aega. Kui nii, siis tõuseb brussiidist valla pääsenud vesi aja jooksul vulkaanide kaudu maapinnale. Kuid Mookherjee ja Hermann leidsid kvantmehaanikal põhinevate arvutuste abil paljusid võimalikke struktuure läbi uurides ka sellise, mis ei vabasta vett ka kõrge rõhu käes.

Tegelikult olid ka teadlased ise omajagu üllatunud, et sedavõrd põhjalikult läbi uuritud ja lihtsa koostisega mineraalil nagu brussiit võib avalduda selline ootamatu omadus. Kuid kui tal selline omadus juba on, võib arvata, et sügaval maapõues – vahevöös, kus leidub brussiiti, leidub ka vett. Et veel on paljudes tähtsates geoloogilistes protsessides tähtis roll, võib järeldada, et maakera sisemus on seni arvatust aktiivsem.

Oma uurimistööst kirjutavad Mookherjee ja Hermann Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.