Vett on maa sees seniarvatust sügavamal ({{commentsTotal}})

Vett võib leiduda veel sügavamal Maa sees, kui seni arvatud. Teadlased väidavad, et 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel maakera vahevöös leidub mineraalide sees vett.

Mainak Mookherjee Ameerika Ühendriikidest Florida osariigiülikoolist ja Andreas Hermann Šotimaalt Edinburghi ülikoolist uurisid arvuti peal, milline võiks olla täpsemalt mineraal brussiidi struktuur nii kõrge rõhu käes, kui valitseb mitmesaja kilomeetri sügavusel.

Seni on arvatud, et nii suures sügavuses pole brussiit piisavalt stabiilne, et säilitada endas sisaldavat vett pikemat aega. Kui nii, siis tõuseb brussiidist valla pääsenud vesi aja jooksul vulkaanide kaudu maapinnale. Kuid Mookherjee ja Hermann leidsid kvantmehaanikal põhinevate arvutuste abil paljusid võimalikke struktuure läbi uurides ka sellise, mis ei vabasta vett ka kõrge rõhu käes.

Tegelikult olid ka teadlased ise omajagu üllatunud, et sedavõrd põhjalikult läbi uuritud ja lihtsa koostisega mineraalil nagu brussiit võib avalduda selline ootamatu omadus. Kuid kui tal selline omadus juba on, võib arvata, et sügaval maapõues – vahevöös, kus leidub brussiiti, leidub ka vett. Et veel on paljudes tähtsates geoloogilistes protsessides tähtis roll, võib järeldada, et maakera sisemus on seni arvatust aktiivsem.

Oma uurimistööst kirjutavad Mookherjee ja Hermann Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.