Kristjan Port: turvatunde puudumine räsib interneti hinge ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bpi Pompidou/Creative Commons

Sa kuulud vanemasse generatsiooni. Omad madalamat haridust. Oled vaene. Elad maarajoonis. Oled naissoost, aadressiks Aafrika. Suure tõenäosusega ei ole sa siis ka internetikasutaja.

Sellisele järeldusele jõudis teisipäeval avaldatud raporti põhjal ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit ITU. Raportist saab teada, et planeedil elab 3,9 miljardit interneti kasutamise võimalusest kõrvalejäetut, ehk mõni protsent rohkem kui pool Maa elanikkonnast. ÜRO plaanide järgi peaks aastaks 2020 olema internetis 60 protsenti Maa elanikest. Keda riivab grammatiline lohakus, nagu ei saaks internetis olla, siis väärib see väide eraldi tähelepanu.

Raportis öeldakse, et kui enne käesolevat aastat oli veel korrektne öelda, et inimesed võtsid internetiga ühendust, siis tänaseks on enamuse internetikasutajate jaoks norm olla sellega pidevas ühenduses. Ühendus toimub läbi mobiilse lairiba. Tõenäoliselt evivad paljud samaaegselt mitutki ühendust. Lisaks on umbes paari miljardi jaoks oluline osa elust internetis tänu sotsiaalvõrgustikele. Järelikult on paljud inimesed internetis ja neid tuleb siia juurde.

Tõenäoliselt kasvab uute internetikasutajate osakaal samuti läbi mobiilse side. Seda tänu odavusele. Aastal 2008 hinnati internetimaailmas püsiühenduse keskmiseks hinnaks 75 eurot. Tänaseks on see langenud paarikümnele eurole. Kuid seda võib pidada endiselt kalliks. Ühe filmi jagu ehk gigabaidise allalaadimise mahuga püsiühendusele kuluks vaesemates riikides pool palgast. Uute klientide ühendamine näiteks Aafrikas kaableid vedades osutuks veelgi kallimaks. Seega on odavam interneti tarnimine õhueetri kaudu, mis katab juba täna suurema osa ehk 84 protsenti maailma populatsioonist. Seetõttu kujuneb interneti levikul peamiseks komistuskiviks nutitelefoni hind.

Vaadates Maa elanike arvu ületavate maailma mobiilside lepingute arvu võiks pidada ülaltoodut eksitavaks väiteks. Paraku ei kajasta mobiilside lepingud telefonide levikut, sest sama sidetehnoloogiat kasutavad mitmed asjade interneti seadmed. Samal ajal leidub maailmas paiku, kus ei kasuta mobiiltelefone umbes 40 protsenti elanikkonnast.

ITU peab üheks eesseisvaks väljakutseks saavutada maailma kattev interneti kasutamise ülevaade. Raportis iseloomustatakse ülesannet revolutsioonina andmete maailmas, sest hoolimata pea poole elanikkonna suurusest interneti kasutajaskonnast, puudub ülevaade kes, kus ja kuidas seda kasutab. Tõenäoliselt aitab taoline ülevaade mõista kergemalt lahendatavate kitsaskohtade olemust, mille seljatamine ei nõuakski suuri kulutusi. Nagu näiteks meelitada vanaemad ja vanaisad internetti kasutama, et ÜRO norm saaks täidetud.

Taolise ideega seoses võib olla probleem, millele viitas kevadel USA-s 41 000 internetikasutaja küsitluse tulemus. Sealsetest leibkondadest teatas 45 protsenti, et nad enam ei kasuta internetti sellisteks baasteenusteks nagu info sisestamine sotsiaalmeediasse, vastuolulistel teemadel arvamuse avaldamine avalikes foorumites, asjade ning teenuste ostmine online-kauplustest ega tarbi nad ka enam finantsteenuseid. Sisuliselt pole umbes poolte ameeriklaste jaoks internet enam see hüve, milleks peetakse seda endiselt avalikus arusaamas.

Peamiseks põhjuseks on kasvav tunne turvalisuse puudumisest, mida toidab reaalse kahju kogemine. Küsitlusele eelnenud aastal koges internetist lähtunud kahju 19 miljonit ameeriklast. See on mõjus ja häälekas mass. Kindlasti kasvav mass tänu sõjakatele meeleoludele ja presidendivalimisi potentsiaalselt mõjutanud küberrünnakutele. Tegemist on üllatava külma hingusega ajal, kui internetile pannakse nii palju optimistlikke lootuseid.

Küberkuriteod on peamiselt seotud arenenud riikidega, mille elanikkonnast on keskmiselt 80 protsenti internetikasutajad. Arenguriikides on vastav näitaja 40 protsenti ning siis on veel vähearenenud riigid umbes 15-protsendise internetikasutajaskonnaga. Viimaste puhul öeldakse, et nende mahajäämus võrreldes arenenud riikidega on 20 aastat. St sealsete internetikasutajate arv vastab aastale 1998. Mõtle, toona võisid olla noor, haritud, rikas, elada linnas ja omada ükskõik millist sugu, aga puudus internet. Kas loobuksid internetist, et olla igavesti noor?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.