Libedusetõrje sunnib konnad sugu vahetama ({{commentsTotal}})

Kui tee on talvel libe, visatakse sellele soola. See sulatab jääd ja teel saab kindlamini sõita. Kuid teede soolatamisel on ka omad puudused. Ameerika Ühendriikides tehtud katsetest selgub, et teedele visatav sool võib mõjutada lähialade konnaasurkonna soolist koosseisu.

Max Lambert Yale'i ülikoolist ja ta kolleegid kasvatasid konni 500-liitristes veepaakides, lisades vette mitmesuguses koguses kas teede soolamiseks kasutatavat naatriumkloriidi või tamme- või vahtralehepuru. Enamasti nii nagu võib leiduda neid mõnedes looduslikeski veekogudes.

Emaste kulleste osakaal kahanes soola toimel kümnendiku võrra. See omakorda võib teadlaste hinnangul kahandada konnade arvukust, sest järgmisele põlvkonnale aluse panevate munade arv sõltub eelkõige just emaste arvust. Katsetest selgus huvitaval kombel veel, et kulleste soolist koosseisu mõjutasid ka tammelehed, vahtralehed aga mitte.

Lambert ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Sciences, et tõenäoliselt võib soolas sisalduv naatrium põhjustada kullestel soovahetust. Varasematest katsetest on ilmnenud, et mõned lihtsad keemilised elemendid võivad rakkudele mõjuda samamoodi nagu suguhormoonid testosteroon või östrogeen.

Autorite sõnul on arvata, et teede soolatamine võib peale konnade avaldada mõju ka teistele loomadele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.