TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.

Siiamaani olid TTÜ energeetikaüliõpilase ja ettevõtte Lainergy tegevdirektori Nikon Vidjajevi sõnul on merelainete energeetikalahendused olnud väga kallid ja keerulised. Siiski arvab ettevõte, et on need probleemid lahendanud. Meeskonda kuuluvad koos Eesti tippteadlastega spetsialistid kuuest riigist.

Üks nende patenteeritud tehnoloogiatest suudab varustada energiaga Baltikumis kuni 200 majapidamist. Lainergy seadmete eeliseks on nende suhteliselt väikesed mõõtmed, mobiilsus ning paindlikkus – seadet saab ümber kujundada vastavalt kliendi vajadustele.

Lainergy lahendus on ainulaadne mitmel põhjusel. ''Esiteks, meie lainete energia generaator kasutab juba turul olemasolevaid ja testitud komponente,'' sõnas Nikon Vidjajev. See teeb lahenduse odavaks, efektiivseks ja pikendab seadme eluiga rohkem kui 15 aastat.

See lahendus lubab muunduril genereerida elektrit lainete liikumisest. Seda mere igas osas elektrihinnaga, mis on võrreldav kivisöest elektri toomisega. Samuti on see odavam, kui paljud teised taastuvad energiaallikad.

Vidjajev kinnitab, et seadmed saavad olla näiteks energeetiliseks toeks laevadele, ehitustöödele meres ja isegi väikesaartele elektrienergia pakkumiseks. ''Kõige huvitavam rakendus on aga koostöös meres asuvate tuuleparkidega. Neile saame anda lisaenergiat. Veelgi olulisem, neid saame kaitsta liiga suure lainetuse eest,'' leidis Vidjajev. Sellega pikeneb meres paiknevate tuuleparkide eluiga.

Koostöös Balti Laevaremonditehasega plaanitakse järgmise aasta alguses esitleda oma esimest seadet TTÜ kolledžis Kuressaares. ''Usume et järgmine laine taastuvas energeetikas on juba siin!'' kinnitas Nikon Vidjajev.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.