''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas   ({{commentsTotal}})

EM-ajami prototüüp.
EM-ajami prototüüp. Autor/allikas: NASA/Eagleworks

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

Ajam muundab elektrienergia kasulikuks tööks pelgalt koonusekujulises kambrikeses elektromagnetkiirguse –antud juhul mikrolainete – edasi-tagasi põrgutamisega. Kuna vajadus täiendava kütuse järele puudub, oleks raketid oluliselt kergemad, mis langetaks kosmoselendude hinda kordades. Lisaks saaks lahendusega teoreetiliselt kiirendada kosmoselaevu kiirusteni, mis võimaldaks jõuda Kuuni vaid paari tunni ning Marsini 70 päevaga.

Kontseptsiooni kirjeldas esimest korda pea 20 aasta eest briti teadlane Roger Shawyer. Sellest ajast saadik on ajamit selle erinevates variatsioonides pandud proovile veel paaris laboratooriumis. Kuigi katsetes on leitud, et seade tekitab tõepoolest väikest tõukejõudu, on see jäänud seni mõõtevea piiresse või võis potentsiaalse süüdlasena näha ajamit ümbritseva õhu soojenemist. Kaks tulemusi kirjeldatavat uurimust on hiljem tagasi võetud.

Nüüd teatavad Johnstoni kosmosekeskuses ebatraditsioonilisemaid jõuseadmeid uuriva ''Eagleworksi'' töörühma teadlased, et on mõõtnud 1,2 millinjuutoni suurust tõukejõudu kilovati kohta ka avakosmose tingimustele vastavas vaakumis. Kuigi näitaja on kordades väiksem kui traditsioonilistel raketimootoritel, on seda siiski suurusjärgu võrra rohkem, kui näiteks päikesepurjel põhinevatel lahendustel.

Klassikalise mehaanika aluspõhimõtete järgi ei tohiks Eagleworksi ajamisüsteem avaldada aga mingit jõudu. Igal mõjul on vastassuunaline ja võrdne vastastikmõju. Sama reegel kehtib nii aeru abil kanuu edasi ükkamisel kui ka edasi liikumiseks suurel kiirusel raketidüüsist ioonide väljutamisel. Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv. Ükskõik kui palju ka autos ringi karelda, ei hakka sõiduk liikuma sellest ette- või tahapoole. Sama peaks paika pidama ka EM-ajamisüsteemi puhul.

Nõnda näeb töörühm võimaliku selgitusena midagi märksa eksootilisemat – kvantvaakumi virtuaalplasmat. Kuigi kvantvaakum on nähtusena California tehnikaülikooli füüsiku Sean Carolli kinnitusel, ei teki kvanttasandil hoomamatult lühikesteks ajavahemikeks tekkivatest ja kaduvatest osakestest plasmat, mille vastu ajami mikrolainet end tõugata saaksid.

Samuti võtab töörühm selgituses appi pilootlaine hüpoteesi, mis üritab suruda kvantmaailma küll inimeste jaoks harjumuspärasematesse raamidesse, kuid nõuab oluliselt keerukama matemaatika rakendamist. Seega pole see saanud ka füüsikute jaoks eriti populaarseks.

Teine EM-ajami võimalikkust selgitav hüpotees võtab appi valgusosakestele väikese massi andva Unruhi kiirguse, mis on piltlikult kiirendatavate kehade poolt kogetav soojus. Kuna ajami vastastikused otsad on erineva läbimõõduga, lasevad need läbi ka erineva lainepikkusega Unrugi kiirgust, peab Plymouthi ülikooli füüsiku Mike McCullohi idee järgi muutuma ka footonite impulsimoment, tekitades sellest lähtuvalt omakorda tõukejõudu. Muu hulgas oleks sellega kaasnevalt valguse kiirus õõnsuse eri osades erinev, mis rikuks omakorda erirelatiivsusteooriat.

Nüüdisaegse füüsika alustõdedele kinda heitmisele vaatamata hindasid vähemalt mõned Journal of Propulsion and Power retsenseerijad uurimuse metodoloogiat ja järeldusi piisavalt tugevateks, et anda selle avaldamiseks roheline tuli.

Töö autorid käsitlevad lisaks tulemuste esitlemisele üheksat võimalikku veaallikat, sh näiteks magnetilisi vastastikmõjusid ja mikrolainete lekkimist. Kõiki potentsiaalseid veaallikaid seejuures täielikult välistada ei õnnestunud. Põhjapanevaid järeldusi seega teha võimalik pole ja vaid täiendavad katsed näitavad, kas tegu on tõepoolest reaalse nähtusega või ootab seda sama saatus, mis näiliselt valgusest kiiremini liikuvaid neutriinosid.

Nüüdiaegseid ioonmootoreid ei pruugi kirjeldatav lahendus ilma rohke optimiseerimiseta troonilt tõugata isegi juhul, kui efekt reaalseks osutub. Näiteks parim kosmosesse toimetatud tuumareaktori koguvõimsus oli ligikaudu 10 kilovatti või 200 vatti kilogrammi kohta. Viimane tähendaks omakorda, et päevaga suudaks EM-ajam kasvatada kosmoselaeva kiirust 20 m/s võrra. Teisisõnu ei suudaks EM-ajamiga kosmoselaev toimetada inimesi Maalt Kuule kunagi vaid paari tunniga. Võrreldava tulemuse hakkaks see andma alles juhul, kui kosmoselaeva kiirust on vaja muuta kümnekonna aasta jooksul 40--50 tuhande m/s võrra. Hetkel nii ambitsioonikaid missioone aga kavas pole.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.