Ühe minuti loeng: mis on disainimustrid? ({{commentsTotal}})

Erinevate digiseadmete kasutamine – alates tarkadest kelladest ja nutitelefonidest, lõpetades suurte interaktiivsete ekraanideni – on muutunud tavapäraseks. Samamoodi on üha rohkem saadaval rakendusi, mis on mõeldud töötamiseks samaaegselt just mitmetel seadmetel, märgib Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini lektor Ilja Šmorgun.

Tulemusena saab mugavalt infot erinevate ekraanide vahel jagada või ühte seadet teise abil juhtida. Kujuta ette, et juhid projektorist näidatud esitlust oma telefonist, kus näed lisaks käesolevale ja järgmisele slaidile ka oma märkmeid ja ettekande kestust. Või võtad vastu nutikella abil kõne, mis tegelikult tuleb läbi sinu nutitelefoni. Telefon võib aga asuda hoopis teises toas ja seda ei pea kätte võtma, et kõnet alustada.

Disainerite ees seisab väljakutse luua rakendused, mis võimaldaksid erinevaid seadmeid omavahel mugavalt kombineerida. Ja kuigi selleks on olemas mitmeid lähenemisi, siis enamasti valmivad eraldiseisvalt töötavad rakendused, mis ei ole teineteisest teadlikud. Samas on tänapäeval üha rohkem vaja luua just selliseid rakendusi, mis suudavad erinevad seadmed omavahel ühendada.

Põhiprobleem erinevatel seadmetel samaaegselt töötavate rakenduste disainimisel seisneb selles, et suhteliselt keeruline on aru saada, millised on erinevad võimalused selliste rakenduste kavandamiseks. See vajab põhjalikku eeltööd ja suure hulga kirjanduse läbitöötamist. Võiks ju õppida teiste disainerite kogemusest, kuid see on harva põhjalikult dokumenteeritud.

Lahendusena oleme välja töötanud disainimustrite kogumiku, mille hulka kuuluvaid mustreid on võimalik kasutada ehitusplokkidena seadmeüleste rakenduste kavandamisel. Disainimuster kirjeldab töötava lahenduse kindlale disainiprobleemile.

Disainimuster koosneb probleemi sõnastusest, lahenduse lühikirjeldusest, loetleb seadmete tüüpe, mille peal disainimuster töötama peaks ja illustreerib lahendust jooniste või lühikeste videote abil. Rakenduse disainer peab vaid mustritega tutvuma ja leidma kogumikust sobiva lahenduse oma disainiprobleemile.

Kõige keerulisem on hakata disainiprobleemi lahendama tühjalt lehelt. Parem on uurida, kuidas teised on sarnaseid probleeme lahendanud ja õppida nende kogemuse pealt. Siin tulevadki disainimustrid abiks!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.