Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust   ({{commentsTotal}})

Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

Teadlased jõudsid õigetele valkudele jälile palju aastaid väldanud arvutusliku analüüsi ning labori- ja välikatsete toel. Nad tegid katseid tubakataimega, sest seda on hõlpus muundada. Edaspidi pööravad teadlased tähelepanu toidutaimedele. Uurimistöö juht Stephen Long Ameerika Ühendriikide Illinois' ülikoolist ei tea veel, kas samasugune lähenemine annab tulemusi ka teistel taimedel, kuid ütleb, et on üsna kindel, et annab.

Valgud, mille taset Long ja ta kolleegid tõstsid, aitavad kaitsta taimel end liigse päikeseenergia eest. Otsese päikesevalguse käes neelavad taimelehed rohkem valgust kui kasutada suudavad. Kui nad liigsest energiast lahti ei saa, siis leht pleegib. Lehe kaitseks toimuvad selle sees muutused, mille tulemusel hajub liigne energia soojusena. Kuid kui pilv tuleb päikese ette või leht satub teise lehe varju, võib nende muutuste taandumiseks kuluda kuni pool tundi. Nii võib päikeseenergiat raisku minna ja fotosüntees jääda nõrgaks. Longi ja kolleegide arvutused näitasid, et ööpäeva jooksul võib nii taime jaoks kaduma minna 7–30 protsenti energiast.

Neil õnnestus aga siirata tubakataime genoomi kolm müürloogalt võetud geeni, mis tõstsid taimes kolme valgu taset, mis nagu katsed näitasid, vähendasid taime kohanemisaega heledamatest oludest hämaramatesse oludesse üleminekul. Selgus ka, et sel viisil muundatud taimed andsid kuni 20 protsenti rohkem saaki.

Tubakataime puhul on saagiks lehed, aga teiste taimede puhul võivad selleks olla viljad, seemned või juured. Kuidas nendega katsed lähevad, selgub küllap pea. Senised tulemused on aga avaldatud ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.