Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi" ({{commentsTotal}})

Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

Tõenäoliselt inimkonna algusest saati on taimedele lisaks kõhtu täitvale funktsioonile omistatud ka teisi, raskemalt hoomatavaid omadusi. Küll toovat nad õnne, viljakust ja peletavad kurja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna botaanikaaia teadlaste juhendamisel on võimalik just selliste omadustega erinevatest maailma nurkadest pärit taimedega lähemalt tutvust teha.

Loomulikult on näitusel väljas ka sellised taimed, mille manustamisel läheb teadvus rändama teistele radadele.

Tallinna Botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo ütles, et vanasõna "Ilu patta ei panda" iseloomustab ka mitmeid näitusel välja pandud eksponaate. Näiteks Eesti kodudes levinud inglitrompeti õied on tõepoolest puhkpilli kujulised, aga ükskõik millise selle taime osa söömine võib viia lõplikult "inglite juurde".

Inimestele on nõiduslikena tundunud ka ebaharilikult käituvad taimed - Aafrika sparmannia ehk aafrika pärna õie tolmukad sirutavad end puudutamise peale välja.

"Maagilised" taimed kasvavad ka Eestimaa pinnal - nii näiteks annab kurk viljakust, pirnid on armuloitsudega seotud ja spetsiifilise lõhnaga kadakat on muuhulgas kasutatud seda põletades haiguste ja halbade vaimude väljaajamiseks.

"Bioloogilises mõttes kadakal pole marju, ta on okaspuu ja tal on käbid, aga kadakas on muuhulgas ka Eestis tuntud kui maagiline või nõiataim, sest tal on käbi otsas viiskant või ristimärk, mis on kaitsva toimega ja kadakat nii Eestis kui mujal Euroopas peetud muinasjututaimeks ja ta on ka väga heade tervistavate omadustega," rääkis Laansoo.

"Nõiataimed" on Tallinna botaanikaaia viimane näitus sel aastal ja järgmisel nädalavahetusel saab kuulda loengut Amazonase vihmametsadest pärit psühhedeelset taimedest ja osa saada tänuriitusest.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.