Lõhn meelitab merelinnud plastitükke sööma ({{commentsTotal}})

Maailmameri on täis plastitükke ja paljud neist leiavad tee merelindude kõhtu. Miks aga linnukesed toidu asemel prahti nokivad? Kas plastitükk näeb tõesti linnu jaoks välja kui ahvatlev maiuspala? Mine tea, kuid teisalt on ka teada, et merelinnud otsivad süüa peamiselt lõhna järgi.

Matthew Savoca Ameerika Ühendriikidest Davise California ülikoolist otsustas välja selgitada, mis roll siin lõhnal on. Ta sidus koos kolleegidega California ranniku lähedale merepoide külge plastitükkidega täidetud võrkkotid. Kolme nädala pärast analüüsisid nad, kuidas plastitükid lõhnasid.

Selgus, et meres hulpinud plastitükid sisaldasid üht väävliühendit, mille kohta on teada, et see tõmbab mõnesid merelinde ligi. Meres käimata plastitükkides seda ühendit ei olnud. Kuid on teada, et sama mädamunalõhnalist ühendit eritavad surevad vetikad. Ühend on seetõttu lindudele märgiks, et läheduses võib leiduda väikesi koorikloomi, kes vetikatest toituvad ja kellest omakorda toituvad need linnud.

Savoca ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et tõenäoliselt kattuvad plastitükid meres vetikatega, mis tekitavad lindudele isuäratavat lõhna. Kui nad uurisid läbi varem ilmunud teaduskirjandust, tuli sealtki välja, et väävlilembesed merelinnud on teiste lindudega võrreldes plastitükke söönud umbes kuus korda rohem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.