Lõhn meelitab merelinnud plastitükke sööma ({{commentsTotal}})

Maailmameri on täis plastitükke ja paljud neist leiavad tee merelindude kõhtu. Miks aga linnukesed toidu asemel prahti nokivad? Kas plastitükk näeb tõesti linnu jaoks välja kui ahvatlev maiuspala? Mine tea, kuid teisalt on ka teada, et merelinnud otsivad süüa peamiselt lõhna järgi.

Matthew Savoca Ameerika Ühendriikidest Davise California ülikoolist otsustas välja selgitada, mis roll siin lõhnal on. Ta sidus koos kolleegidega California ranniku lähedale merepoide külge plastitükkidega täidetud võrkkotid. Kolme nädala pärast analüüsisid nad, kuidas plastitükid lõhnasid.

Selgus, et meres hulpinud plastitükid sisaldasid üht väävliühendit, mille kohta on teada, et see tõmbab mõnesid merelinde ligi. Meres käimata plastitükkides seda ühendit ei olnud. Kuid on teada, et sama mädamunalõhnalist ühendit eritavad surevad vetikad. Ühend on seetõttu lindudele märgiks, et läheduses võib leiduda väikesi koorikloomi, kes vetikatest toituvad ja kellest omakorda toituvad need linnud.

Savoca ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et tõenäoliselt kattuvad plastitükid meres vetikatega, mis tekitavad lindudele isuäratavat lõhna. Kui nad uurisid läbi varem ilmunud teaduskirjandust, tuli sealtki välja, et väävlilembesed merelinnud on teiste lindudega võrreldes plastitükke söönud umbes kuus korda rohem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.