Lõhn meelitab merelinnud plastitükke sööma ({{commentsTotal}})

Maailmameri on täis plastitükke ja paljud neist leiavad tee merelindude kõhtu. Miks aga linnukesed toidu asemel prahti nokivad? Kas plastitükk näeb tõesti linnu jaoks välja kui ahvatlev maiuspala? Mine tea, kuid teisalt on ka teada, et merelinnud otsivad süüa peamiselt lõhna järgi.

Matthew Savoca Ameerika Ühendriikidest Davise California ülikoolist otsustas välja selgitada, mis roll siin lõhnal on. Ta sidus koos kolleegidega California ranniku lähedale merepoide külge plastitükkidega täidetud võrkkotid. Kolme nädala pärast analüüsisid nad, kuidas plastitükid lõhnasid.

Selgus, et meres hulpinud plastitükid sisaldasid üht väävliühendit, mille kohta on teada, et see tõmbab mõnesid merelinde ligi. Meres käimata plastitükkides seda ühendit ei olnud. Kuid on teada, et sama mädamunalõhnalist ühendit eritavad surevad vetikad. Ühend on seetõttu lindudele märgiks, et läheduses võib leiduda väikesi koorikloomi, kes vetikatest toituvad ja kellest omakorda toituvad need linnud.

Savoca ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et tõenäoliselt kattuvad plastitükid meres vetikatega, mis tekitavad lindudele isuäratavat lõhna. Kui nad uurisid läbi varem ilmunud teaduskirjandust, tuli sealtki välja, et väävlilembesed merelinnud on teiste lindudega võrreldes plastitükke söönud umbes kuus korda rohem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.