Lõhn meelitab merelinnud plastitükke sööma ({{commentsTotal}})

Maailmameri on täis plastitükke ja paljud neist leiavad tee merelindude kõhtu. Miks aga linnukesed toidu asemel prahti nokivad? Kas plastitükk näeb tõesti linnu jaoks välja kui ahvatlev maiuspala? Mine tea, kuid teisalt on ka teada, et merelinnud otsivad süüa peamiselt lõhna järgi.

Matthew Savoca Ameerika Ühendriikidest Davise California ülikoolist otsustas välja selgitada, mis roll siin lõhnal on. Ta sidus koos kolleegidega California ranniku lähedale merepoide külge plastitükkidega täidetud võrkkotid. Kolme nädala pärast analüüsisid nad, kuidas plastitükid lõhnasid.

Selgus, et meres hulpinud plastitükid sisaldasid üht väävliühendit, mille kohta on teada, et see tõmbab mõnesid merelinde ligi. Meres käimata plastitükkides seda ühendit ei olnud. Kuid on teada, et sama mädamunalõhnalist ühendit eritavad surevad vetikad. Ühend on seetõttu lindudele märgiks, et läheduses võib leiduda väikesi koorikloomi, kes vetikatest toituvad ja kellest omakorda toituvad need linnud.

Savoca ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et tõenäoliselt kattuvad plastitükid meres vetikatega, mis tekitavad lindudele isuäratavat lõhna. Kui nad uurisid läbi varem ilmunud teaduskirjandust, tuli sealtki välja, et väävlilembesed merelinnud on teiste lindudega võrreldes plastitükke söönud umbes kuus korda rohem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.