Chicxulubi asteroid kuhjas kokku Everestist kõrgema mäe ({{commentsTotal}})

66 miljonit aastat tagasi langes Maale suur asteroid, tekitas tänase Mehhiko rannikule suure kraatri, mida tuntakse Chicxulubi nime all ja korraldas suure looduskatastroofi, mis hävitas dinosaurused. Tänavu sõitis rühm teadlasti kraatri veealuse osa kohale, laskis merepõhja alla puuri ja tõi sealt alla kivimiproove. Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science, mida on nad neist proovidest välja lugenud.

Teadlasrühma juhtis Joanna Morgan Inglismaalt Imperial College Londonist. Ühe peamise uurimistulemusena saadi täpsemalt teada, kuidas on moodustunud Chicxulubi kraatri nn keskrõngas.

Kui suur asteroid suure hooga Maale prantsatas, hakkasid maapinna kõvad kivimikihid loksuma ja lainetama nagu vedelik. Kõigepealt voogasid kivimikihid kilomeetreid eemale, siis valgusid need kiiresti tagasi, nii et löögikohta kerkis üles hiigelsuur mägi. Mägi sai üle kümne kilomeetri kõrge ehk kõrgem kui tänane Everest, aga varises siis taas igas suunas laiali, nii et sinna, kus oli lühikest aega mägi kõrgunud, tuli hoopis lohk keset mäevaringust moodustunud rõngakujulist kõrgendikku.

Kogu see sündmus kestis teadlaste sõnul vähem kui kümme minutit. Kivimid, mis läbisid selle aja jooksul edasi-tagasi ja üles-alla umbes 30 kilomeetrit, on jäänud kraatri merealust keskrõngast moodustama tänase päevani.

Just selle rõngaskõrgendiku poolest ongi Chicxulubi kraater erakordne. Maakeral ei ole teada ühtegi teist löögikraatrit, milles oleks selline moodustis säilinud. Et teadlased teavad nüüd, kuidas rõngas tekkis, oskavad nad paremini aru saada samasugustest rõngasjatest löögijälgedest teistel Päikesesüsteemi taevakehadel ja muidugi tunneme me nüüd ka oma maakera ajalugu jälle natuke paremini.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.