Chicxulubi asteroid kuhjas kokku Everestist kõrgema mäe ({{commentsTotal}})

66 miljonit aastat tagasi langes Maale suur asteroid, tekitas tänase Mehhiko rannikule suure kraatri, mida tuntakse Chicxulubi nime all ja korraldas suure looduskatastroofi, mis hävitas dinosaurused. Tänavu sõitis rühm teadlasti kraatri veealuse osa kohale, laskis merepõhja alla puuri ja tõi sealt alla kivimiproove. Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science, mida on nad neist proovidest välja lugenud.

Teadlasrühma juhtis Joanna Morgan Inglismaalt Imperial College Londonist. Ühe peamise uurimistulemusena saadi täpsemalt teada, kuidas on moodustunud Chicxulubi kraatri nn keskrõngas.

Kui suur asteroid suure hooga Maale prantsatas, hakkasid maapinna kõvad kivimikihid loksuma ja lainetama nagu vedelik. Kõigepealt voogasid kivimikihid kilomeetreid eemale, siis valgusid need kiiresti tagasi, nii et löögikohta kerkis üles hiigelsuur mägi. Mägi sai üle kümne kilomeetri kõrge ehk kõrgem kui tänane Everest, aga varises siis taas igas suunas laiali, nii et sinna, kus oli lühikest aega mägi kõrgunud, tuli hoopis lohk keset mäevaringust moodustunud rõngakujulist kõrgendikku.

Kogu see sündmus kestis teadlaste sõnul vähem kui kümme minutit. Kivimid, mis läbisid selle aja jooksul edasi-tagasi ja üles-alla umbes 30 kilomeetrit, on jäänud kraatri merealust keskrõngast moodustama tänase päevani.

Just selle rõngaskõrgendiku poolest ongi Chicxulubi kraater erakordne. Maakeral ei ole teada ühtegi teist löögikraatrit, milles oleks selline moodustis säilinud. Et teadlased teavad nüüd, kuidas rõngas tekkis, oskavad nad paremini aru saada samasugustest rõngasjatest löögijälgedest teistel Päikesesüsteemi taevakehadel ja muidugi tunneme me nüüd ka oma maakera ajalugu jälle natuke paremini.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.