Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad   ({{commentsTotal}})

Töötukassa tööpakkumiste stend.
Töötukassa tööpakkumiste stend. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

Viimasel ajal räägitakse aina enam lihttööde jagamisest tehisabilistele: kassapidajad asenduvad iseteeninduskassadega, pakke võivad hakata transportima robotid ja koristamise-niitmisega tegelevad juba samuti robotid. Inimesed saavad aga loomingulisemale tegevusele pühenduda.

USA Oregoni osariigi ülikoolis läbiviidud uuringul selgus, et inimesed, kelle isiksuse testides ilmnes arenenud uudishimu, olid ka osavamad loominguliste ülesannete lahendajad. Leidlikke probleemilahendusi pakkusid suurema tõenäosusega need, kel oli tugev laiahaardeline uudishimu.

Laiahaardeline uudishimu vastandub kitsale uudishimule. Laiahaardelisus väljendub selles, et inimene soovib tutvuda talle tundmatute teemadega ja õppida midagi uut. Kitsas uudishimu püüdleb aga vaid ebaselguse vähendamise ja teadmislünkade täitmise poole.

Tulemustest nähtub, et eriti neil tööandjatel, kes pakuvad mitmetahulist ametikohta, tasuks tulevaste töötajate uudishimu arvesse võtta. Tööülesannete dünaamilisuse ja mitmekesisuse kasvades vajavad tööandjad töötajaid, kes suudavad muutuva keskkonnaga kohaneda ning uusi oskusi õppida. “Kui vaadata praeguseid tööpakkumisi, siis tööandjad otsivad enda sõnul küll uudishimulikke ja loomingulisi töötajaid, aga nende omaduste alusel nad töötajaid siiski ei vali,” rääkis uuringu juhtivautor Jay Hardy. “Meie uuring näitab, et tööandjatel tasub mõõta kandidaatide uudishimu, täpsemalt – laiahaardelist uudishimu.”

Laiahaardeline uudishimu on iseloomuomadus, mis aitab inimest probleemilahendamise algstaadiumis, kuna siis kogutakse suur hulk probleemiga seotud teavet. Seda teavet saab kasutada uute mõtete loomiseks ja vaagimiseks probleemilahenduse hilisemas staadiumis. Laiahaardeline uudishimu on positiivne jõud.

Uuringu tarvis palusid teadlased 122 tudengil teha isiksuse test, mis mõõtis nende laiahaardelist ja kitsast uudishimu. Seejärel lasti üliõpilastel täita eksperimentaalne ülesanne, mis oli seotud kaubandusettevõtte turundusplaaniga. Teadlased analüüsisid tudengite probleemilahendusprotsessi algfaasi ja hilisema faasi loomingulist tegevust, sealhulgas ka uuritavate loodud ideede hulka. Samuti võeti arvesse tudengite mõtete kvaliteeti ja originaalsust.

Selgus, et osalejate laiahaardelise uudishimu tase oli tugevalt seotud nende probleemilahenduse tasemega. Mida laiahaardelisema uudishimuga oli osaleja, seda enam aega veetsid nad ülesande esimes faasis ning seda rohkem ideid nad sel ajal pakkusid. Kitsas uudishimu polnud märkimisväärselt seotud osalejate ideede loomisega ning ei mõjutanud nende loomingulist sooritust.

Jay Hardy sõnul on laiahaardeline uudishimu tulevase töötaja puhul võimalik pluss. Ka kitsas uudishimu on vajalik, aga laiahaardelisus tuleb kasuks abstraktsemate ülesannete lahendamisel.

Lisaks avastati uuringu käigus, et osalejate käitumine ülesande lahendamise infootsingute faasis oli tähtis tegur, mis määras tulemuste leidlikkuse erinevuse. Need inimesed, kes pole loomuomaselt loomingulised, saavad loomuliku laiahaardelise uudishimu puudust korvata osaliselt teiste vahenditega. Näiteks võivad nad ülesande algstaadiumis kulutada lihtsalt rohkem aega küsimuste esitamisele ja erinevate materjalide uurimisele.

“Loomingulisus on teatud ulatuses treenitav oskus. See on oskus, mida saab arendada ja parandada. Mida enam sa sellega tegeled, seda osavamaks ka muutud,” rääkis Hardy.

Toimetaja: Virgo Siil



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: