Tulevikuahi vajab inimest ainult puude koldesse panemisel
Keskkonnauuringud on näidanud, et praegu Eestis levinud klassikalised küttekolded tekitavad palju kahjulikke heitmeid. Nii võib väikeelamupiirkonnas liikudes mitte ainult silmaga näha vaid ka ninaga tunda, et kuskil köetakse ahju. Ahikütte tulevikutehnoloogiad peaksid tagama selle, et korstnast väljuv gaasikooslus on keskkonnasõbralikum.
Peamiseks nina ja silma riivava suitsu põhjuseks on küttekoldes toimuv mittetäielik põlemine. Eestis levinud restkollete puhul juhtub nii, et restil olevad söed muutuvad lisanduva hapniku tõttu väga kuumaks ja toimub intensiivne põlemine.
''Sealt edasi liiguvad gaasid kõrgematesse tsoonidesse. Kahjuks seal võib juhtuda olukord, et õhku pole ja tekib hapnikupuudus. Kui rääkida pliidist, siis on läheduses näiteks jahe pliidiraud ja kui piisavat temperatuuri pole, siis need toredad gaasid, mis puidulagunemisel tekivad ja võiksid muidu sooja anda, kustuvad ja lahkuvad korstna kaudu. Selle tulemusel võib tekkida ka tahma,'' selgitas Vikerraadio rubriigist ''Nutikas'' Eesti maaülikooli tehnikainstituudi õppejõud Mart Hovi.
''Praegu on Eestis valdav enamus küttekolletest sellise põletamiskvaliteediga, et sealt väljuvate heitmete koostist keelduvad lihtsamad mõõteseadmed mõõtmast. Seis on suhteliselt hull,'' rääkis Hovi.
Lahendusena pakub Hovi Austrias välja töötatud pilukollet. Sellisel puhul puudub kolde põhjas rest. Seal on teatud ruum tuha kogunemiseks, kuid tuhk ei kuku otse alla. Kolde küljed on varustatud arvutiprogrammi välja mõõdetud õhuavadega, mille kaudu õhk siseneb koldesse külgedelt ja tagant. Tulemuseks on põlemisgaaside ja hapniku optimaalne segunemine.
Ahjukütmisel on suurim riskifaktor inimene
Pottsepp Lauri Lõhmus on teinud sel teemal maaülikooliga juba neli aastat koostööd. Kõige suurem riskifaktor ahju kütmisel on tema sõnul inimene. Üks võimalus saavutada puhast põlemist õigesti ehitatud ahju puhul, mida ka õigesti kütta püütakse, on lülitada inimene sellest protsessist välja.
''Kõige rohkem segab sellise ahju puhul põlemist see, kui inimene püüab vahepeal ahjus põlevaid puid segada. Ahjuust ei peaks sellise põlemisprotsessi juures avama rohkem, kui ainult puude sisse panemiseks ja tuha välja võtmiseks. Euroopas ehitatakse juba 90 protsenti ahjudest automaatse põlemisregulaatoriga. Eestis on see veel harjumatu,'' rääkis Lõhmus.
Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa