Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bellinger et al./Science Translational Medicine

Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

''Uuringud on näidanud, et suukaudseid ravimeid võtvatest inimestest suudavad ravigraafikust täpselt kinni pidada vähem kui pooled. Kui meil õnnestub nüüdisaegse tehnoloogia abil arstimite mõju pikendada ja manustada pikema perioodi vältel ühe tabletiga ravimit mitme päeva või isegi nädal vältel, on see seega suur samm edasi,'' leidis Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) järeldoktor ja uut lahendust kirjeldava uurimuse kaasautor Tyler Grant ERR Novaatorile antud intervjuus.

Eelnevad katsed suu kaudu manustatavaid ravimeid pikemat aega kehas hoida pole olnud väga viljakad. Nagu ilmselt igaüks tunnistada võib, mis suu kaudu sisse läheb, tuleb reeglina teisest otsast õige pea, tavaliselt 1-1,5 päeva pärast, ka välja. ''Kui tahad, et miski püsiks seal kauem, veeretad sa justkui kaljurahnu ülesmäge. Samal ajal üritab soolestik lagundada kõike, mis sinna satub,'' nentis Grant. Nii pole tema sõnul imekspandav, et heakskiidu leidnud suu kaudu manustatavad ravimid ei pea soolestikus vastu eriliselt kauem kui toit.

MIT teadlased eesotsas Robert Langeriga poolt ajakirjas Science Translational Medicine esitletav kapsel vabastas ravimit sigade soolestikus aga ka veel kümme päeva hiljem. Granti hinnangul on edasise arendustööga realistlik pikendada seda ühe kuuni. Lahendust näitlikustavates katsetes kasutati seda malaariaravimi ivermektiini manustamiseks. ''Farmaatsiatööstus on loonud malaaria tõrjumiseks äärmiselt tõhusaid ravimeid. Ent kui neid ei kasutata piisavalt laialdaselt, ei avaldu nende potentsiaal täiel määral,'' sõnas järeldoktor.

Näiteks, kui veres leidub ivermektiini piisavalt palju, surevad inimest hammustanud sääsed, parasiitidest rääkimata, enne, kui nood jõuavad nakatada kedagi teist. Laiaulatuslikumad kampaaniad võiksid viia seega piirkondlikult malaaria elimineerimiseni või vähemalt parasiitide leviku olulise piiramiseni.

Väliselt meenutab töörühma loodud kapsel tüüpilist arstimit. Sileda välispinna all peitub aga kokkuvolditud kuueharulist tähekest meenutav struktuur. Igasse harru on omakorda pakitud kübeke ravimit. Vastavalt sellele, kuidas soolhape pilli lahustab, muutub see piisavalt kogukaks, et soolestikku pidama jääda; ja hakata seejärel aeglaselt ivermektiini vabastama. Viimaks murduvad harud kapsli põhiosa küljest ning tablett väljutatakse juba loomulikul teel.

Grant märkis, et analoogset lahendust saaks kasutada näiteks ka HIV, diabeedi, epilepsia ja mitmete psühhiaatriliste häirete sümptomite leevendamiseks kasutatavate ravimite manustamiseks. ''Muidugi, fundamentaalselt oleme me piiratud kapsli suurusega ehk suuremate doosidega läheb mõneti raskemaks. Ent süsteem on olemuslikult modulaarne, mistõttu on selle kohandamine teiste tahkel kujul kasutatavate ravimite manustamiseks siiski võrdlemisi lihtne,'' märkis Grant.

Uudse ravimikapslini jõudmine võttis pea neli aastat. Sarnaselt mitmetele teistele MIT-projektidele kasvas selle käigus väljatöötatud tehnoloogiate arv piisavalt suureks, et anda aluse neis kasulõikava biotehnoloogia ettevõtte sünniks. ''Töötame praegu selle nimel, et alustada juba õige pea esimesi kliinilisi katseid,'' sõnas järeldoktor. Käimasoleva arendustöö detaile Grant ärisaladuste kaitse tõttu avaldama ei soostunud.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: