Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

Päijät-Häme keskhaigla psühhiaatriaosakonna teadlased leidsid, et kõrgema pessimismitasemega inimesi ohustab rohkem südame koronaartõve (SKT) tagajärjel suremine. Seda isegi siis, kui arvesse võeti teisi füsioloogilisi ohutegureid. Optimism sellele ohule mõju ei avaldanud.

Teaduslikus tähenduses näitavad optimism ja pessimism inimese hoiakut oma tuleviku suhtes. Vastavalt sättumusele eeldavad inimesed vähemal või rohkemal määral enda jaoks soovitavate või ebasoovitavate asjade juhtumist.

Uurimuse juhtautori doktor Mikko Pänkäläineni sõnul on pessimismi kõrget taset seni seostatud teguritega, mis mõjutavad südame ja veresoonkonna tervist, näiteks põletikku. Kuid andmeid, mis võrdleksid SKT suremusriski isiksuse optimistliku või pessimistliku meelelaadiga on üsna vähe. Pänkäläineni hinnangul on pessimismi üsna lihtne mõõta ja see võib olla väga kasulik vahend, mida kasutada koronaartõvesse suremise ohu arvestamisel koos teiste tuntud ohuteguritega, nagu näiteks suhkurtõbi, kõrge vererõhk või suitsetamine.

See on esimene uurimus, mis vaatleb koronaartõvesse suremust ja selle seost optimismi-pessimismiga sõltumatute muutujatena. Varasemad uuringud, mis vaatlesid optimismi ja pessimismi kui ühe skaala vastandeid, andsid vastandlikke tulemusi – eriti siis, kui uuriti seost optimismi ja koronaartõvega seotud surmade vahel.

Teadlased leidsid, et 11 uuringuaasta jooksul SKT-sse surnud 121 meest ja naist olid uuringu algusperioodil pessimistlikumad kui need inimesed, kes olid järeluuringu ajal veel elus. Kuid optimistide rühmas mingit erinevust ei ilmnenud, millest võib järeldada, et koronaartõvesse suremust mõjutab vaid pessimism. Kui võrreldi pessimistide rühma madalamat ja kõrgemat neljandikku, oli kõrgemasse veerandisse kuuluvatel inimestel 2,2 korda suurem oht surra koronaartõve tagajärjel.

Optimismi, pessimismi ja koronaartõvesse suremuse võimalike seoste leidmiseks kasutasid teadlased algandmeid, mis koguti 2002. aastal Lahti piirkonna vananemisuuringul. Valim hõlmas 2267 soome meest ja naist, kes olid uuringu alguses vanuses 52 kuni 76. Uuringu käigus saadud teave andis ülevaate uuritavate majanduslikust seisust, psühhosotsiaalsest taustast, elustiilist. Samuti tervislikust seisundist – veresuhkru tase, vererõhk, hüpertoonia- või diabeediravimite tarvitamine ning koronaartõve diagnoos.

Uuritavad täitsid ka ankeedi, kus oli kuus väidet, nendest kolm seotud optimismiga (näiteks “ebakindlatel aegadel loodan tavaliselt parimat”) ja kolm pessimismiga (“kui minuga midagi võib valesti minna, siis see ka läheb valesti”). Vastajatel paluti märkida nelja palli süsteemis mil määral need väited vastaja kohta kehtivad.

Selline uuring võib näidata võimalikke seoseid koronaartõve suremuse ja pessimismi vahel. Teisalt ei saa see näidata põhjus-tagajärg seost, kuna siin võivad mängida rolli teised tegurid. Uuringus tugineti inimese enda antud vastustele ja need ei pruugi alati täpsed olla, tegelikkuses võivad esineda teised füsioloogilised riskifaktorid nagu suitsetamine või ravimite tarvitamine.

Toimetaja: Virgo Siil



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: