Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud ({{commentsTotal}})

Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

See on Päikese-suuruse kera kohta küll väga väike erinevus, aga nüüd on teadlased avastanud tähe, mis mitte ainult et on veel ümaram kui Päike, vaid on üleüldse kõige ümmargusem taevakeha ja teadlaste eneste väitel kõige ümmargusem looduslik ese, mida üleüldse mõõdetud-

Laurent Gizon Saksamaal Göttingenis asuvast Max Plancki Päikesesüsteemi uuringute instituudist kasutasid tähtede mõõtmete leidmiseks astroseismoloogilist meetodit ehk uurisid tähe sees levivaid mehaanilisi lainetusi, õigupoolest küll tunnusmärke, mida see need lainetused tähe valguse heleduse muutustesse sisse kodeerivad.

Rakendades seda uurimisvõtet ühe meist 5000 valgusaasta kaugusel asuvale tähele, tuli välja, et selle tähe ekvatoriaal- ja polaarraadius erinevad ainult kolme kilomeetri võrra, pluss-miinus üks kilomeeter. Arvestades, et tähe läbimõõt on kolm miljonit kilomeetrit, üle kahe korra rohkem kui Päikesel, on tähe ümarus tõesti muljetavaldav. Abiks on talle muidugi asjaolu, et ta pöörleb Päikesest kolm korda aeglasemalt.

Teadlased uurisid tähte Kepleri kosmoseteleskoobi abil neli aastat järjest. Tulemustest kirjutavad nad ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.