Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted ({{commentsTotal}})

Mariliis Vaht kaitses täna Tartu ülikoolis doktoritöö “Geenid ja alkoholitarvitamine: levinud geenipolümorfismide mõju rahvastikus“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal.
Mariliis Vaht kaitses täna Tartu ülikoolis doktoritöö “Geenid ja alkoholitarvitamine: levinud geenipolümorfismide mõju rahvastikus“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal. Autor/allikas: Erakogu

Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

Lähtuvalt sellest, kui palju probleeme tekitab alkohol tarvitajale ja teda ümbritsevatele, on see loetud kõige kahjulikumaks uimastiks. Kuigi olukord on tasapisi paranemas, paistab Eesti rahvusvahelisel tasandil veel jätkuvalt silma ohtra alkoholitarbimisega.

Mehed tarvitavad alkoholi ning kogevad alkoholiga seotud probleeme enamasti rohkem kui naised. Nii selgus ka doktoritööst – poisid alustasid alkoholi tarvitamisega varem ning tegelesid sellega sagedamini kui tüdrukud. Selle tulemusena oli ka noores täiskasvanueas tunduvalt rohkem alkoholi kuritarvitamisega hädas olevaid mehi kui naisi.

Alkoholiprobleemide kogemise tõenäosust tõstsid ka stressirikkad elusündmused ning halvad suhted kodus ja koolis.

„Analüüsides geenide mõju alkoholitarbimisele, leidsime, et probleemset alkoholitarbimist ennustasid just sellised geneetilised eripärad, mis olid seotud madalama stressitaluvuse ja suurema avatusega keskkondlike mõjude suhtes. Seosed ei olnud aga üleüldised ja sõltusid suures osas sünnikohordist – perioodist, mil inimene sündinud oli,“ selgitas Vaht.

Seega võib inimesel alkoholi tarbimiseks esineda geneetiline soodumus, kuid vähese keskkondliku stressi puhul ei pruugi probleemset tarbimist kujuneda.

Kiired ühiskondlikud muutused, mis said alguse 1990. aastatel ning toimuvad praegugi, mõjutavad meie ühiskonnas väärtushinnanguid, vaba aja tegevusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut.

Keskkondlikud piirangud, sealhulgas sotsiaalsed normid ja kättesaadavuse piiramine, vähendavad geneetilisi mõjusid alkoholitarbimisele. Vabamates tingimustes avalduvad geeniefektid aga ilmekamalt. Sotsiaalne kontekst võib toimida ka stressorina, mis võimendab geneetilisi eelsoodumusi. Kultuurisisesed ja ühiskondlikud muutused vormivad pidevalt inimeste identiteeti ja elustiili ning vahendavad ka geeniefekte alkoholitarbimisele.

Sõltuvushäirete esinemise riskiga seotud geenide tuvastamine annab aimu häire põhjustest ning ravivõimalustest, olles sisendiks ravimitööstusele ja uudsete sekkumiste väljatöötamisele. Geenide ja keskkonna koosmõju analüüsimine aitab mõista, kuidas geenid erinevates tingimustes avaldudes sõltuvushäirete riski mõjutavad – millised geenid missuguste keskkonnatingimuste juures sõltuvushäirete kujunemist soodustavad, või vastupidi, millistel on kaitsev mõju.

„Kuna alkoholism on krooniline ja ravile raskesti alluv, on selle haiguse tekkimist ennustavate bioloogiliste näitajate uurimine äärmiselt päevakajaline. Lisaks sellele on keskkond pidevas muutumises ning mõistmaks geenide mõju inimese käitumisele, tuleb korrektsete mudelite koostamiseks seda arvesse võtta,“ ütles Vaht.

16. novembril kaitses TÜ psühholoogia instituudi nõukogus Mariliis Vaht doktoritööd “Geenid ja alkoholitarvitamine: levinud geenipolümorfismide mõju rahvastikus“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal. Tema juhendajad olid professor Jaanus Harro ja professor Evelyn Kiive. Oponendiks oli Bonni ülikooli professor Martin Reuter.

Toimetaja: Taavi Rebane, Tartu ülikool



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.