TTÜ ja IT kolledž sõlmisid ühinemisleppe ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Jaak Aaviksoo ja hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Erki Urva allkirjastasid kolmapäeval lepingu, mille kohaselt ühinevad TTÜ ja IT kolledž 2017. aasta 1. augustil.

Ühinemise eesmärgiks on tõsta õppetöö kvaliteeti ning suurendada IKT erialadel lõpetajate arvu. Õppekavade arendamisse kaasatakse erasektor, et ülikoolis õpetatav vastaks tööturu vajadustele. Ühiselt arendatakse välja õppekavad, milles on ühendatud kolledži rakenduslikkus ja paindlikkus TTÜ teadusliku võimekusega.

Urva märkis, et Eesti IKT sektoris on suur puudus haritud IKT spetsialistidest. Eriti veel kõrgel tasemel praktiliste oskustega erialainimestest. Esimees avaldas seeläbi lootust, et TTÜ ja IT kolledži ühendamine võimaldab olulisel määral suurendada tööandjate poolt nõutud oskustega spetsialistide väljalaset ühinenud kõrgkoolist.

Aaviksoo hinnangul liigutakse ühinemisega lähemale eesmärgile koolitada Eestis IKT erialadel senise 500 kõrgharidusega spetsialisti asemel aastas 1500 eksperti.

Suvel avaldasid IT kolledži üliõpilased ja õppejõud ühinemisele vastuseisu. Peamise hirmuna nähti ''kõrgel tasemel rakendusliku kõrgkooli lahustumist akadeemilises Tallinna tehnikaülikoolis''. Sügisel märkis IT kolledži rektori kt Peeter Lorents ERR Novaatorile, et IT kolledž jääb ka TTÜ all tegutsedes oma sümboolika ja nimega. Ainsaks erinevuseks on tegevusvälja laienemine. Ühinemise tulemuseks on aga ''väga hea kool''.

Kolledži praegused tudengid saavad lõpetada oma õpingud seniste õppekavade alusel. IT kolledži kaubamärk säilib, kolledž ise hakkab kuuluma TTÜ IT teaduskonna koosseisu. IT kolledž jätkab täiendus- ja ümberõpet.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.