TTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid? ({{commentsTotal}})

Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.

Esimene põhjus, miks kasutada tööstusroboteid, on nende kiirus ja täpsus, mille poolest on need inimestest paremad. Teiseks võib olla töökeskkond inimesele ohtlik. Kolmandaks on töö mõnikord inimeste jaoks tüütu või rutiinne.

Kui roboti ja inimese tööala kattub, tuleks kasutada reeglina koostöörobotit. Koostööroboti sensoorika võimaldab avastada kiiresti kokkupõrkeid ja sobivalt reageerida. Tavaliselt piisab suurema kahju ära hoidmiseks roboti kohesest seiskamisest. Nii hoitakse vigastused ära nii robotile, toodetele, ümbritsevalt tehnikale kui ka inimestele.

Koostöörobotite riistvara võimaldab muu hulgas kaaluda tooteid ja hinnata avaldavat jõudu, mis on tarvilik näiteks ühe tumbleri lülitamiseks. Virnastamise ülesande juures tunneb robot ka seda, kui kõrge virn juba on.

Tööstusrobotid võtavad inimestelt ära ainult töökohad, mis on kas ohtlikud või rutiinsed. Teiselt poolt annavad need asemele töökohti, mis on põnevad ja ohutud, eelkõige programmeerijatele ja inseneridele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.