Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest ({{commentsTotal}})

Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses
Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

Eestis elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga viies 0–17-aastane laps ning see oli Balti riikide võrdluses madalaim näitaja, sest Lätis ja Leedus elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga kolmas laps. Uuringu järgi seavad just madala haridustasemega vanemad oma lapsed sellisesse olukorda.

Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus tähendab, et need lapsed elasid tingimustes, kus esineb üks järgmistest: sotsiaalse siirdega seotud suhteline vaesus (sissetulekuvaesus), tõsine materiaalne puudus, või väga madal töökoormus. 2010. aastast alates on suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste hulk Euroopa liidus veidi vähenenud: 27,5 protsendilt 26.9 protsendini. Sellegipoolest tuvastati üle Euroopa liidu liikmesriikides vastuolulisi trende.

 

Toimetaja: Merit Maarits



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.