Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest ({{commentsTotal}})

Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses
Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

Eestis elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga viies 0–17-aastane laps ning see oli Balti riikide võrdluses madalaim näitaja, sest Lätis ja Leedus elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga kolmas laps. Uuringu järgi seavad just madala haridustasemega vanemad oma lapsed sellisesse olukorda.

Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus tähendab, et need lapsed elasid tingimustes, kus esineb üks järgmistest: sotsiaalse siirdega seotud suhteline vaesus (sissetulekuvaesus), tõsine materiaalne puudus, või väga madal töökoormus. 2010. aastast alates on suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste hulk Euroopa liidus veidi vähenenud: 27,5 protsendilt 26.9 protsendini. Sellegipoolest tuvastati üle Euroopa liidu liikmesriikides vastuolulisi trende.

 

Toimetaja: Merit Maarits



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.