Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest ({{commentsTotal}})

Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses
Eestis elab pea iga viies laps vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses Autor: Tanel Valdna/ERR

2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

Eestis elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga viies 0–17-aastane laps ning see oli Balti riikide võrdluses madalaim näitaja, sest Lätis ja Leedus elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses iga kolmas laps. Uuringu järgi seavad just madala haridustasemega vanemad oma lapsed sellisesse olukorda.

Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus tähendab, et need lapsed elasid tingimustes, kus esineb üks järgmistest: sotsiaalse siirdega seotud suhteline vaesus (sissetulekuvaesus), tõsine materiaalne puudus, või väga madal töökoormus. 2010. aastast alates on suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste hulk Euroopa liidus veidi vähenenud: 27,5 protsendilt 26.9 protsendini. Sellegipoolest tuvastati üle Euroopa liidu liikmesriikides vastuolulisi trende.

 

Toimetaja: Merit Maarits



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.