Kristjan Port: Apple kaalub iPrillide loomist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AP/Scanpix

Kumma sa oma motoks valiksid? Kas teha midagi murrangulist, lubades seejuures teostuse suhtes kompromisse või teha midagi juba proovitut, aga pingutada suurepärase teostuse nimel?

Edukad on mõlemad strateegiad. Vähemalt kui vaadata Google'i või Apple'i peale. Üks üllatab uuendustega, nagu maailma katvad kaarditeenused, isejuhtivad autod või kandja elu registreerivad prillid jne. Võib ju mõelda, et hea asi ongi ilu iseeneses. See osaline tõde pole teinud Google'ist disainerite kokteilipeo teemat. Küll aga räägitakse seal Apple'ist, mille tunnustatud headus algas kasutajasõbralikust arvutist, varem paljude proovitud MP3-mängija eeskujulikust teostusest, nutitelefoni kasutatavaks muutmisest ning krihvli ja tahvli ajastukohastamise perestroikast.

Telefoni teemal pidas Apple end esileiutajaks, süüdistades Google'i Androidi plagiaadis. Kes veel mäletab siiani kohtutes järellainetusi põhjustavat Apple'i algatatud Samsungi vastast kohtulugu, siis kõneleti selles peamiselt sarnastest ikoonidest, ühtemoodi paistvast tarbijaliidesest ning kumeranurgalisest telefonikestast. Kuumade vaidluste sisuks olid esteetikast pärinevad sensoorsed ja emotsionaalsed väärtused ja küsimus nende algupärasest loojast.

Maailma suurimat telefonivalmistajat Samsungi rünnates püüdis Apple karistada Google'it. mille vastu tahtis kadunud Steve Jobs alustada võistleva Androdi tõttu tuumasõda. Ilu kõrvale jättes tunnistas Apple'i teine kuulus asutaja Steve Wozniack, et talle meeldib Androidi funktsionaalsus rohkem.

Kas nüüd on saabunud uus võimalus Apple'ile, et näidata, kuidas vabastada rabav leiutis kehva teostuse pantvangist ja teha sellest maailma vapustav toode? Jutt käib 2012. aastal Google'i loodud prillidest. Prilliraami sisse ehitatud Google Glass tehnoloogia oli igas mõttes erakordne projekt. Google ei teadnudki täpselt, miks see konkreetselt hea on, aga ideid oli palju. Näiteks loodeti, et prillidest kujuneb maailmaga suhtlemise kontaktpunkt. Lisaks sündis juurde uutmoodi suhtlemise võimalus, kui vaatevälja kuvati mitmesugust nähtavaga seotud informatsiooni.

Oli ka neid, kellel põhjustas prillide nägemine soovi asuda kaklusesse, sest iga kord kui neid selle kaudu vaadati, haihtus osake nende isiku puutumatusest ja hakkas kaduma võimalus olla avalikus ruumis omaette. Piisas mõne prillikandja pealiigutusest, et sinust sünniks uues meedias tellend. Viimasest kujunes oluline põhjus, miks Google 2015. aasta talvel prilliprojekti lõpetas. Kuigi otsus kõlas mittelõplikuna ja sisaldas lubadust otsida prillidele rakendust töisemas keskkonnas toimiva abivahendina.

Äsja teatas Apple, et kaalub suuremat sammu kantavate seadmete maailmas. Firmal on kogemus nutika kellaga. Sellega pole seis kõige parem, ses võrreldes toote turustamise alguse müügiga on langenud tänaseks ostuinnustus 90 protsenti. Samas pole kellaäri rahaline seis kõige hullem ja firma võib proovida julgelt mitmeid uusi asju. Üheks selliseks järeleproovitavaks ideeks on valitud Google'i prillide kontseptsioon.

Ideel võib olla suur turg, sest hetkel elab planeedil umbes paar miljardit lühinägelikku. Näiteks Jaapanis ning Hiinas on teismeliste seas on lühinägelikud pea 90 protsenti. Kuna viimase neljakümne aastaga on lühinägelike arv kahekordistunud, võib põhjuse seletus tunduda lihtsana. Tõsi, üheks põhjuseks on lähedalt vaadatavad ekraanid. Kuid tõenäoliselt on suurema mõjuga teguriks vähene väljas liikumine, tänu millele silmad ei saa piisavalt kaugele vaatamise tööd ja piirduvad vaid siseruumides valitsevate kaugustega. Ennustuste järgi elab 2050. aastaks planeedil umbes viis miljardit lühinägelikku.

Järelikult võib Apple lahendada optiliste klaasidega prillidega ühekorraga nii nägemise küsimuse kui ka näidata siseruumides viibivate inimeste võrkkestale, mis väljas toimub. Google'i hea idee teenib siin konkurenti kalli prototüübina, mille hinna võttis armastatud vaenlane enda kanda. Apple'il pole vaja muud, kui luua hea disain ja luua kõikide huve arvestav kasutusviis. Kusjuures prille vaenavate inimeste pärast ei pea enam muretsema, sest nemad nagunii ilma prillideta kaugele ei näe.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.