Tänane geograafianädala viktoriin keskendub loodusgeograafiale ({{commentsTotal}})

On teada legend, et kui Tallinna linn ühel päeval valmis saab, ujutab Ülemiste vanake linna üle. Kas see on loodusgeograafiliselt võimalik?
On teada legend, et kui Tallinna linn ühel päeval valmis saab, ujutab Ülemiste vanake linna üle. Kas see on loodusgeograafiliselt võimalik? Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastuse variante on mitu. Võimalik on Kiipsaare majaka asukohta väljendada nii meetrites kui kraadides. Näiteks on õigeteks vastusteks nii X: 6485977,7 ja Y: 374136,2 kui ka B: 58°29’44,75’’ ja L: 21°50’27,91’’. Õigeks loeti vastus ka sekundi täpsusega. See tähendab, et 44,75’’ asemel võis kirjutada ka 44’’ või 45’’. Õigeks loeti ka variant, mis on esitatud kraadides, aga ei olnud minutiteks ja sekunditeks jaotatud (58,495763° ja 21,841086°). Õigeks loeti ka vastused, mis neist variantidest kas +/– 1 sekundi või +/– 1 meetri võrra erinesid.

Tänane küsimus keskendub loodusgeograafiale

Loodusgeograafia moodustab kõikidest geograafia-teemalistest uurimustest väga suure osa. Loodusgeograafid uurivad peamiselt maapinnal ja atmosfääris toimuvat, aga ka maapinda mõne meetri sügavuselt.

Näiteks uurivad loodusgeograafid mulla, õhu ja vee koostist, aga ka taimeliikide levikut ning looduses esinevate nähtuste omavahelisi seoseid ja mõjusid.

Loodusgeograafide töös on olulisel kohal välitööd ehk töö loodusobjektil kohapeal. Näiteks mõõdetakse jõe voolukiirust ja -hulka, tehakse mullakaeveid mullaprofiili teada saamiseks või kasutatakse nivelleerimisel saadud kõrgusandmeid maastikuprofiili joonistamiseks. Samuti mõõdavad loodusgeograafid õhutemperatuuri, -niiskust, -rõhku, sademete (sh lume) hulka ja levikut jpm.

Milleks seda kõike tehakse?

Ikka selleks, et oskaksime paremini arvestada meid ümbritseva loodusega. Kui tahame ehitada jõe kaldale kodu, peame teadma, kui kiiresti jõgi kallast uuristades oma sängi muudab. Kui tahame ehitada pikka maa-alust tunnelit, peame teadma, kas meil tuleb vaid liiv eest ära kaevata, või peaksime tunneli millestki tugevamast sootuks läbi puurima.

Loodusgeograafid tegelevad ka looduskatastroofide (näiteks üleujutuste, tormide ja tsunaamide) uurimise ja ennustamisega ning koostööd tehakse väga paljude teiste erialade spetsialistidega nagu näiteks geoloogide, bioloogide ja ökoloogidega.

Tänane küsimus:

On teada legend, et kui Tallinna linn ühel päeval valmis saab, ujutab Ülemiste vanake linna üle. Kas see on loodusgeograafiliselt võimalik? Miks?

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.