Tänane geograafianädala viktoriin keskendub loodusgeograafiale ({{commentsTotal}})

On teada legend, et kui Tallinna linn ühel päeval valmis saab, ujutab Ülemiste vanake linna üle. Kas see on loodusgeograafiliselt võimalik? Autor: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastuse variante on mitu. Võimalik on Kiipsaare majaka asukohta väljendada nii meetrites kui kraadides. Näiteks on õigeteks vastusteks nii X: 6485977,7 ja Y: 374136,2 kui ka B: 58°29’44,75’’ ja L: 21°50’27,91’’. Õigeks loeti vastus ka sekundi täpsusega. See tähendab, et 44,75’’ asemel võis kirjutada ka 44’’ või 45’’. Õigeks loeti ka variant, mis on esitatud kraadides, aga ei olnud minutiteks ja sekunditeks jaotatud (58,495763° ja 21,841086°). Õigeks loeti ka vastused, mis neist variantidest kas +/– 1 sekundi või +/– 1 meetri võrra erinesid.

Tänane küsimus keskendub loodusgeograafiale

Loodusgeograafia moodustab kõikidest geograafia-teemalistest uurimustest väga suure osa. Loodusgeograafid uurivad peamiselt maapinnal ja atmosfääris toimuvat, aga ka maapinda mõne meetri sügavuselt.

Näiteks uurivad loodusgeograafid mulla, õhu ja vee koostist, aga ka taimeliikide levikut ning looduses esinevate nähtuste omavahelisi seoseid ja mõjusid.

Loodusgeograafide töös on olulisel kohal välitööd ehk töö loodusobjektil kohapeal. Näiteks mõõdetakse jõe voolukiirust ja -hulka, tehakse mullakaeveid mullaprofiili teada saamiseks või kasutatakse nivelleerimisel saadud kõrgusandmeid maastikuprofiili joonistamiseks. Samuti mõõdavad loodusgeograafid õhutemperatuuri, -niiskust, -rõhku, sademete (sh lume) hulka ja levikut jpm.

Milleks seda kõike tehakse?

Ikka selleks, et oskaksime paremini arvestada meid ümbritseva loodusega. Kui tahame ehitada jõe kaldale kodu, peame teadma, kui kiiresti jõgi kallast uuristades oma sängi muudab. Kui tahame ehitada pikka maa-alust tunnelit, peame teadma, kas meil tuleb vaid liiv eest ära kaevata, või peaksime tunneli millestki tugevamast sootuks läbi puurima.

Loodusgeograafid tegelevad ka looduskatastroofide (näiteks üleujutuste, tormide ja tsunaamide) uurimise ja ennustamisega ning koostööd tehakse väga paljude teiste erialade spetsialistidega nagu näiteks geoloogide, bioloogide ja ökoloogidega.

Tänane küsimus:

On teada legend, et kui Tallinna linn ühel päeval valmis saab, ujutab Ülemiste vanake linna üle. Kas see on loodusgeograafiliselt võimalik? Miks?

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.