Tänane geograafianädala viktoriin keskendub geoinfosüsteemidele ({{commentsTotal}})

Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn
Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastus oli, et 2016. aasta suvel Eestis vastu võetud teistmoodi planeeringu puhul oli tegu mereplaneeringuga ja see hõlmab Hiiumaa ümbrust.

Tänane küsimus keskendub geoinfosüsteemile GIS

Täna on ülemaailmne geograafilise infosüsteemi päev ehk GIS-päev. Geoinfosüsteem võimaldab ruumiliste andmete kogumist, analüüsimist, esitamist jpm.

Ruumilised andmed ehk ruumiandmed sisaldavad näiteks asukohaandmeid. Asukohaandmed on kõikidel füüsilistel objektidel – näiteks on Sinu koolimajal kindel asukoht, kindel hoonekuju ja võib-olla üks või ka mitu aadressi. Ruumiandmeid saab esitada väga erineval moel – aadress (näiteks Kooli tn 2a), koordinaadid (näiteks 59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E) ja ruumikuju (näiteks Sinu koolimaja kuju satelliidipildilt vaadatuna).

Nii digitaalsed kui paberkaardid põhinevad geoinfosüsteemidel, kus on olemas info tänavate, maakasutuse, hoonete, jõgede-järvede ja veel palju muu kohta.

Geoinfosüsteemis on andmed kas:
a) punktide (ingl point),
b) joonte (ingl polyline) või
c) aladena (ingl area, polygon).

Ka Sinu igapäevaelu on korraldatud geoinfosüsteeme kasutades, kuigi Sa ei pruugi sellest üldse teadlik olla.

GISi kasutatakse näiteks igasuguste võrkude haldamiseks (teedevõrk, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgud, mobiilsidevõrgud jpm), et neid paremini planeerida, kiiremini rikkeid tuvastada ja ehitustöid teostada.

Tänane küsimus:

Kasuta interneti võimalusi ja leia koordinaadipaar, mis kirjeldaks Kiipsaare majaka asukohta.

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.