Tänane geograafianädala viktoriin keskendub geoinfosüsteemidele ({{commentsTotal}})

Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn
Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn Autor: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastus oli, et 2016. aasta suvel Eestis vastu võetud teistmoodi planeeringu puhul oli tegu mereplaneeringuga ja see hõlmab Hiiumaa ümbrust.

Tänane küsimus keskendub geoinfosüsteemile GIS

Täna on ülemaailmne geograafilise infosüsteemi päev ehk GIS-päev. Geoinfosüsteem võimaldab ruumiliste andmete kogumist, analüüsimist, esitamist jpm.

Ruumilised andmed ehk ruumiandmed sisaldavad näiteks asukohaandmeid. Asukohaandmed on kõikidel füüsilistel objektidel – näiteks on Sinu koolimajal kindel asukoht, kindel hoonekuju ja võib-olla üks või ka mitu aadressi. Ruumiandmeid saab esitada väga erineval moel – aadress (näiteks Kooli tn 2a), koordinaadid (näiteks 59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E) ja ruumikuju (näiteks Sinu koolimaja kuju satelliidipildilt vaadatuna).

Nii digitaalsed kui paberkaardid põhinevad geoinfosüsteemidel, kus on olemas info tänavate, maakasutuse, hoonete, jõgede-järvede ja veel palju muu kohta.

Geoinfosüsteemis on andmed kas:
a) punktide (ingl point),
b) joonte (ingl polyline) või
c) aladena (ingl area, polygon).

Ka Sinu igapäevaelu on korraldatud geoinfosüsteeme kasutades, kuigi Sa ei pruugi sellest üldse teadlik olla.

GISi kasutatakse näiteks igasuguste võrkude haldamiseks (teedevõrk, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgud, mobiilsidevõrgud jpm), et neid paremini planeerida, kiiremini rikkeid tuvastada ja ehitustöid teostada.

Tänane küsimus:

Kasuta interneti võimalusi ja leia koordinaadipaar, mis kirjeldaks Kiipsaare majaka asukohta.

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.