Tänane geograafianädala viktoriin keskendub geoinfosüsteemidele ({{commentsTotal}})

Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn
Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastus oli, et 2016. aasta suvel Eestis vastu võetud teistmoodi planeeringu puhul oli tegu mereplaneeringuga ja see hõlmab Hiiumaa ümbrust.

Tänane küsimus keskendub geoinfosüsteemile GIS

Täna on ülemaailmne geograafilise infosüsteemi päev ehk GIS-päev. Geoinfosüsteem võimaldab ruumiliste andmete kogumist, analüüsimist, esitamist jpm.

Ruumilised andmed ehk ruumiandmed sisaldavad näiteks asukohaandmeid. Asukohaandmed on kõikidel füüsilistel objektidel – näiteks on Sinu koolimajal kindel asukoht, kindel hoonekuju ja võib-olla üks või ka mitu aadressi. Ruumiandmeid saab esitada väga erineval moel – aadress (näiteks Kooli tn 2a), koordinaadid (näiteks 59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E) ja ruumikuju (näiteks Sinu koolimaja kuju satelliidipildilt vaadatuna).

Nii digitaalsed kui paberkaardid põhinevad geoinfosüsteemidel, kus on olemas info tänavate, maakasutuse, hoonete, jõgede-järvede ja veel palju muu kohta.

Geoinfosüsteemis on andmed kas:
a) punktide (ingl point),
b) joonte (ingl polyline) või
c) aladena (ingl area, polygon).

Ka Sinu igapäevaelu on korraldatud geoinfosüsteeme kasutades, kuigi Sa ei pruugi sellest üldse teadlik olla.

GISi kasutatakse näiteks igasuguste võrkude haldamiseks (teedevõrk, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgud, mobiilsidevõrgud jpm), et neid paremini planeerida, kiiremini rikkeid tuvastada ja ehitustöid teostada.

Tänane küsimus:

Kasuta interneti võimalusi ja leia koordinaadipaar, mis kirjeldaks Kiipsaare majaka asukohta.

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.