Tänane geograafianädala viktoriin keskendub geoinfosüsteemidele ({{commentsTotal}})

Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn Autor: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastus oli, et 2016. aasta suvel Eestis vastu võetud teistmoodi planeeringu puhul oli tegu mereplaneeringuga ja see hõlmab Hiiumaa ümbrust.

Tänane küsimus keskendub geoinfosüsteemile GIS

Täna on ülemaailmne geograafilise infosüsteemi päev ehk GIS-päev. Geoinfosüsteem võimaldab ruumiliste andmete kogumist, analüüsimist, esitamist jpm.

Ruumilised andmed ehk ruumiandmed sisaldavad näiteks asukohaandmeid. Asukohaandmed on kõikidel füüsilistel objektidel – näiteks on Sinu koolimajal kindel asukoht, kindel hoonekuju ja võib-olla üks või ka mitu aadressi. Ruumiandmeid saab esitada väga erineval moel – aadress (näiteks Kooli tn 2a), koordinaadid (näiteks 59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E) ja ruumikuju (näiteks Sinu koolimaja kuju satelliidipildilt vaadatuna).

Nii digitaalsed kui paberkaardid põhinevad geoinfosüsteemidel, kus on olemas info tänavate, maakasutuse, hoonete, jõgede-järvede ja veel palju muu kohta.

Geoinfosüsteemis on andmed kas:
a) punktide (ingl point),
b) joonte (ingl polyline) või
c) aladena (ingl area, polygon).

Ka Sinu igapäevaelu on korraldatud geoinfosüsteeme kasutades, kuigi Sa ei pruugi sellest üldse teadlik olla.

GISi kasutatakse näiteks igasuguste võrkude haldamiseks (teedevõrk, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgud, mobiilsidevõrgud jpm), et neid paremini planeerida, kiiremini rikkeid tuvastada ja ehitustöid teostada.

Tänane küsimus:

Kasuta interneti võimalusi ja leia koordinaadipaar, mis kirjeldaks Kiipsaare majaka asukohta.

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.