Tänane geograafianädala viktoriin keskendub geoinfosüsteemidele ({{commentsTotal}})

Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn
Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu loodeosas paikneva neemiku keskel. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Selleks tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Eilse viktoriiniküsimuse õige vastus oli, et 2016. aasta suvel Eestis vastu võetud teistmoodi planeeringu puhul oli tegu mereplaneeringuga ja see hõlmab Hiiumaa ümbrust.

Tänane küsimus keskendub geoinfosüsteemile GIS

Täna on ülemaailmne geograafilise infosüsteemi päev ehk GIS-päev. Geoinfosüsteem võimaldab ruumiliste andmete kogumist, analüüsimist, esitamist jpm.

Ruumilised andmed ehk ruumiandmed sisaldavad näiteks asukohaandmeid. Asukohaandmed on kõikidel füüsilistel objektidel – näiteks on Sinu koolimajal kindel asukoht, kindel hoonekuju ja võib-olla üks või ka mitu aadressi. Ruumiandmeid saab esitada väga erineval moel – aadress (näiteks Kooli tn 2a), koordinaadid (näiteks 59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E) ja ruumikuju (näiteks Sinu koolimaja kuju satelliidipildilt vaadatuna).

Nii digitaalsed kui paberkaardid põhinevad geoinfosüsteemidel, kus on olemas info tänavate, maakasutuse, hoonete, jõgede-järvede ja veel palju muu kohta.

Geoinfosüsteemis on andmed kas:
a) punktide (ingl point),
b) joonte (ingl polyline) või
c) aladena (ingl area, polygon).

Ka Sinu igapäevaelu on korraldatud geoinfosüsteeme kasutades, kuigi Sa ei pruugi sellest üldse teadlik olla.

GISi kasutatakse näiteks igasuguste võrkude haldamiseks (teedevõrk, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgud, mobiilsidevõrgud jpm), et neid paremini planeerida, kiiremini rikkeid tuvastada ja ehitustöid teostada.

Tänane küsimus:

Kasuta interneti võimalusi ja leia koordinaadipaar, mis kirjeldaks Kiipsaare majaka asukohta.

Küsimusele saab vastata täna kell 10–18 EGEA-Tartu kodulehel: egea.ee
Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused.

Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.