Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust
Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.
Enamasti ei suuda nad kogu tähe- ja planeedisüsteemi juurest tulevast valgusest eraldada aga seda komponenti, mille moodustab tähes tekkinud ja planeedilt peegeldunud valgus. Esimest korda teatati ühelt eksoplaneedilt peegeldunud nähtava valguse teadlikust nägemisest alles möödunud aastal.
Nüüd on teadlased Hawaii saartele Mauna Kea observatooriumisse Subaru teleskoobi külge üles seadnud seadme, mis võimaldab planeedilt peegeldunud valgust otse tähelt tulnud valgusest senisest lihtsamini eristada, vähemalt meile suhteliselt lähedal asuvate tähe-planeedi-süsteemide puhul. Seadeldis CHARIS suudab eraldada Jupiterist suurematelt planeetidelt peegeldunud valguse otse nende tähelt tulnud valgusest.
Planeedilt peegeldunud valgus pakub astronoomidele suurt huvi, sest seda analüüsides saab teha järeldusi planeedi suuruse ja vanuse, aga ka atmosfääri koostise kohta.
Seadeldise sees on peegleid, filtreid, prismasid ja mikroläätsi. Kogu süsteemi hoitakse -223 °C kraadi juures. Seadme vaateväli on üsna kitsas, ainult kaks kaaresekundit. Võrdluseks, tavaline täiskuuketas, mitte isegi superkuuketas, võtab taevas enda alla 1800 kaaresekundit. Aga eksoplaneedid on koos oma tähtedega nii kaugel, et kahest kaaresekundist nende jaoks piisab. Peaasi, et valgus saab eraldatud.
Praegu on CHARISega tehtud alles esialgseid vaatlusi, aga täistöö läheb lahti veebruaris.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa