Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust ({{commentsTotal}})

Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

Enamasti ei suuda nad kogu tähe- ja planeedisüsteemi juurest tulevast valgusest eraldada aga seda komponenti, mille moodustab tähes tekkinud ja planeedilt peegeldunud valgus. Esimest korda teatati ühelt eksoplaneedilt peegeldunud nähtava valguse teadlikust nägemisest alles möödunud aastal.

Nüüd on teadlased Hawaii saartele Mauna Kea observatooriumisse Subaru teleskoobi külge üles seadnud seadme, mis võimaldab planeedilt peegeldunud valgust otse tähelt tulnud valgusest senisest lihtsamini eristada, vähemalt meile suhteliselt lähedal asuvate tähe-planeedi-süsteemide puhul. Seadeldis CHARIS suudab eraldada Jupiterist suurematelt planeetidelt peegeldunud valguse otse nende tähelt tulnud valgusest.

Planeedilt peegeldunud valgus pakub astronoomidele suurt huvi, sest seda analüüsides saab teha järeldusi planeedi suuruse ja vanuse, aga ka atmosfääri koostise kohta.

Seadeldise sees on peegleid, filtreid, prismasid ja mikroläätsi. Kogu süsteemi hoitakse -223 °C kraadi juures. Seadme vaateväli on üsna kitsas, ainult kaks kaaresekundit. Võrdluseks, tavaline täiskuuketas, mitte isegi superkuuketas, võtab taevas enda alla 1800 kaaresekundit. Aga eksoplaneedid on koos oma tähtedega nii kaugel, et kahest kaaresekundist nende jaoks piisab. Peaasi, et valgus saab eraldatud.

Praegu on CHARISega tehtud alles esialgseid vaatlusi, aga täistöö läheb lahti veebruaris.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.