Tänane geograafianädala viktoriin keskendub planeerimisele ({{commentsTotal}})

Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.
Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad. Autor/allikas: Pixapay

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Alates tänasest tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Tänane küsimus keskendub planeerimisele

Igapäevases elus kuuleme rohkem ajaplaneerimisest ja pereplaneerimisest, aga mis on ruumiline planeerimine?

Geograafide arusaama järgi tegutseme igapäevaselt ruumis (ingl. k space). Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.

Näiteks võib linnaruumis olla palju liiklusmüra ja vähe ruumi jalgsi liiklemiseks, mis võib tekitada negatiivseid emotsioone jalgsi ja jalgrattaga liiklemise vastu. Leidub aga ka teistsuguseid linnaruume, mis on jalgratta- ja jalakäijasõbralikud.

Ruumilise planeerimisega puutume kokku nii, et me ei teagi, et seda nõnda nimetatakse. Linna- ja vallavalitsustes töötavad planeerijad, arengunõunikud ja -spetsialistid, kes ruumilist arengut selles linnas või vallas juhivad. Igal vallal ja linnal peab seadusest tulenevalt olema näiteks üldplaneering. Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Samuti määratakse üldplaneeringuga ära, kuhu võib rajada tuulikuid, prügilaid, sõjaväe lasketiire jmt, mis nõuavad väga paljude inimeste kooskõlastust.

Planeeringuid kehtestatakse Eestis väga mitmel tasandil:
1. Üleriigiline üldplaneering
2. Maakondlik planeering ehk maakonnaplaneering
3. Kohaliku omavalitsuse (linna või valla) üldplaneering
4. Detailplaneering

Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisprotsessis on nii kohalikel elanikel kui teistel huvitatud osapooltel õigus olla kaasatud – esitada arupärimisi, avaldada arvamust ja kuulda ka teiste ettepanekuid. Planeeringute algatamisest, protsessi seisust või vastuvõtmisest saab teavet valla või linna kodu- või paberlehelt. Teadetel on kasulik silma peal hoida, et hoida end kursis kodu ümber toimuva ja planeeritavaga.

Tänane küsimus:

2016. aasta suvel võeti Eestis vastu üks teistmoodi planeering – ühtki selle liigi planeeringut ei olnud varem Eestis kinnitatud. Mis sorti planeeringuga on tegu ja millist Eesti ala see hõlmab?

Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused. Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui ka õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu (uuel!) kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.