Tänane geograafianädala viktoriin keskendub planeerimisele ({{commentsTotal}})

Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.
Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad. Autor: Pixapay

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Alates tänasest tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Tänane küsimus keskendub planeerimisele

Igapäevases elus kuuleme rohkem ajaplaneerimisest ja pereplaneerimisest, aga mis on ruumiline planeerimine?

Geograafide arusaama järgi tegutseme igapäevaselt ruumis (ingl. k space). Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.

Näiteks võib linnaruumis olla palju liiklusmüra ja vähe ruumi jalgsi liiklemiseks, mis võib tekitada negatiivseid emotsioone jalgsi ja jalgrattaga liiklemise vastu. Leidub aga ka teistsuguseid linnaruume, mis on jalgratta- ja jalakäijasõbralikud.

Ruumilise planeerimisega puutume kokku nii, et me ei teagi, et seda nõnda nimetatakse. Linna- ja vallavalitsustes töötavad planeerijad, arengunõunikud ja -spetsialistid, kes ruumilist arengut selles linnas või vallas juhivad. Igal vallal ja linnal peab seadusest tulenevalt olema näiteks üldplaneering. Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Samuti määratakse üldplaneeringuga ära, kuhu võib rajada tuulikuid, prügilaid, sõjaväe lasketiire jmt, mis nõuavad väga paljude inimeste kooskõlastust.

Planeeringuid kehtestatakse Eestis väga mitmel tasandil:
1. Üleriigiline üldplaneering
2. Maakondlik planeering ehk maakonnaplaneering
3. Kohaliku omavalitsuse (linna või valla) üldplaneering
4. Detailplaneering

Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisprotsessis on nii kohalikel elanikel kui teistel huvitatud osapooltel õigus olla kaasatud – esitada arupärimisi, avaldada arvamust ja kuulda ka teiste ettepanekuid. Planeeringute algatamisest, protsessi seisust või vastuvõtmisest saab teavet valla või linna kodu- või paberlehelt. Teadetel on kasulik silma peal hoida, et hoida end kursis kodu ümber toimuva ja planeeritavaga.

Tänane küsimus:

2016. aasta suvel võeti Eestis vastu üks teistmoodi planeering – ühtki selle liigi planeeringut ei olnud varem Eestis kinnitatud. Mis sorti planeeringuga on tegu ja millist Eesti ala see hõlmab?

Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused. Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui ka õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu (uuel!) kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.