Tänane geograafianädala viktoriin keskendub planeerimisele ({{commentsTotal}})

Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.
Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad. Autor/allikas: Pixapay

Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu tähistab käimasolevat geograafianädalat kooliõpilaste miniviktoriiniga.

Alates tänasest tutvustavad nad kolmel järjestikusel päeval ühte geograafiaga seotud uurimissuunda või rakendusvõimalust ning paluvad nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastel veebiviktoriinis oma teadmised proovile panna.

Tänane küsimus keskendub planeerimisele

Igapäevases elus kuuleme rohkem ajaplaneerimisest ja pereplaneerimisest, aga mis on ruumiline planeerimine?

Geograafide arusaama järgi tegutseme igapäevaselt ruumis (ingl. k space). Ruum on kõik see, mis meid ümbritseb – linnaruum, looduskeskkond, inimesed, tänavad. Inimeste käitumist mõjutab paljuski ruum, milles nad viibivad.

Näiteks võib linnaruumis olla palju liiklusmüra ja vähe ruumi jalgsi liiklemiseks, mis võib tekitada negatiivseid emotsioone jalgsi ja jalgrattaga liiklemise vastu. Leidub aga ka teistsuguseid linnaruume, mis on jalgratta- ja jalakäijasõbralikud.

Ruumilise planeerimisega puutume kokku nii, et me ei teagi, et seda nõnda nimetatakse. Linna- ja vallavalitsustes töötavad planeerijad, arengunõunikud ja -spetsialistid, kes ruumilist arengut selles linnas või vallas juhivad. Igal vallal ja linnal peab seadusest tulenevalt olema näiteks üldplaneering. Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Samuti määratakse üldplaneeringuga ära, kuhu võib rajada tuulikuid, prügilaid, sõjaväe lasketiire jmt, mis nõuavad väga paljude inimeste kooskõlastust.

Planeeringuid kehtestatakse Eestis väga mitmel tasandil:
1. Üleriigiline üldplaneering
2. Maakondlik planeering ehk maakonnaplaneering
3. Kohaliku omavalitsuse (linna või valla) üldplaneering
4. Detailplaneering

Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisprotsessis on nii kohalikel elanikel kui teistel huvitatud osapooltel õigus olla kaasatud – esitada arupärimisi, avaldada arvamust ja kuulda ka teiste ettepanekuid. Planeeringute algatamisest, protsessi seisust või vastuvõtmisest saab teavet valla või linna kodu- või paberlehelt. Teadetel on kasulik silma peal hoida, et hoida end kursis kodu ümber toimuva ja planeeritavaga.

Tänane küsimus:

2016. aasta suvel võeti Eestis vastu üks teistmoodi planeering – ühtki selle liigi planeeringut ei olnud varem Eestis kinnitatud. Mis sorti planeeringuga on tegu ja millist Eesti ala see hõlmab?

Iga viktoriinipäeva õhtul ilmuvad samas ka õiged vastused. Küsimustele vastamisel on lubatud kasutada nii sõprade kui ka õpetaja abi.

Teisipäevast kuni neljapäevani ehk 15.–17. novembril saavad kooliõpilased iga päev vastata 1–2 küsimusele geograafia uurimissuundade ja rakendusvõimaluste kohta. Küsimused ilmuvad ning reeglitega saab tutvuda EGEA-Tartu (uuel!) kodulehel.

Lisaks toimub kolmapäeval, 16. novembril Tartu kooliõpilastele nutiorienteerumine, mille on kokku pannud geograafiaõpetajad Vaike Rootsmaa ja Priit Pensa. Start on Hugo Treffneri Gümnaasiumi juures ning igaüks saab alustada just talle sobival kellaajal. Osaleda saab kuni kolmeliikmeliste gruppidena ning grupi peale on vajalik vähemalt üks nutitelefon. Rohkem infot saab EGEA-Tartu kodulehelt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Inimesed hukkuvad äikesetormide tõttu lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt harva.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Maa kuult vaadatuna.

Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: