Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Bpi Pompidou/Creative Commons

Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

Avalike sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebooki ja Twitteri suhtes on juba mitmeid aastaid rakendatud tsensuuri, aga uue trendina on võtnud valitsused sihikule hääl- ja tekstsõnumite rakendused, nagu WhatsApp ja Telegram. Need rakendused on võimelised levitama informatsiooni inimeste vahel kiiresti ja turvaliselt, mis on võimude jaoks muutnud informatsioonimaastiku kontrollimise ning järelevalve keerulisemaks.

Suurenenud kontroll näitab sotsiaalmeedia ja veebipõhise suhtluse tähtsust poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õigluse parandamisel. Pole mingisugune kokkusattumus, et just neid vahendeid on kasutatud valitsuste vastutusele võtmiseks ja tsenseerimata vestluste pidamiseks. Mitmetes riikides on võimud vastumeetmena poliitiliselt ärevatel aegadel takistanud juurdepääsu internetile, ainult selleks, et inimesed ei levitaks sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu informatsiooni. Seejuures teadvustata selliste otsuste sotsiaalseid, ärilisi ja humanitaaralaseid tagajärgi.

 

Mõndasid suhtlusrakendusi ähvardavad piirangud nende krüpteerimispraktikate tõttu, mis on muutnud võimude jaoks kasutajate andmete hankimise äärmiselt keeruliseks – selle ka seaduslikel eesmärkidel. Ka häälsõnumite ja videokõnede rakendused, nagu Skype on sattunud surve alla, seda küll veidi igapäevasematel põhjustel. Nende kasutamine on piiratud mitmes riigis eesmärgiga kaitsta riiklike telekommunikatsioonifirmade tulusid, sest kasutajad pöördusid järjest enam laua- või mobiiltelefoni kasutamise asemel nende rakenduste juurde.

Sotsiaalmeedia kasutajad seisavad silmitsi enneolematute karistustega. Lisaks sotsiaalmeediale ja suhtlusrakendustele juurdepääsu piiramisele on hakanud võimud järjest enam vangistama inimesi nende postituste või sõnumite sisu tõttu. See omakorda tekitab hirmu nendes, kes vastuolulistel teemadel sõna võtavad. Mõnedes riikides on kasutajad pandud trellide taha ainult seepärast, et nad "laikisid" Facebookis solvavat sisu, või ei mõistnud avalikult hukka neile saadetud kriitilist sisu. Vahistamiseni viinud karistused ulatuvad Tai kuninga sülekoera norimisest kuni „ateismi propageerimiseni“ Saudi Araabias. Selliste vahistamistega riikide arv on alates 2013. aastast suurenenud rohkem kui 50 protsendi võrra.

Valitsused on laiendanud tsensuuri, et katta aina mitmekülgsemaid teemasid ja laiemat veebipõhist tegevust. Veebilehed, kus inimesed kutsuvad üles algatama digitaalseid petitsioone või proteste, olid tsenseeritud rohkemates riikides kui varem. Sama lugu on veebilehtede ja veebiväljaannetega, mis propageerivad opositsioonipoliitikute seisukohti. LGBTI-teemasid käsitlevat sisu ja veebilehti on moraalsetel põhjustel samuti aina enam blokeeritud või maha võetud. Peale selle on suurenenud piltide tsenseerimine, tõenäoliselt seetõttu, et kasutajatel on pilte praegusel ajal lihtne jagada ja need annavad sageli kaalukaid tõendeid ametkondade eksimuste kohta.

Uued turvameetmed ähvardavad inimeste sõnavabadust ja privaatsust

Eesmärgiga tõsta riikliku julgeoleku ja korrakaitse volitusi, on mitme riigi valitsused võtnud vastu seadusi, mis piiravad privaatsust ning lubavad teha ulatuslikku järelevalvet. Seda trendi esineb nii demokraatlikes kui mittedemokraatlikes riikides, ning see on sageli kaasa toonud avaliku poliitilise debati selle kohta, millisel määral peaks valitsustel olema nn tagauks juurdepääsuks krüpteeritud suhtlusele. Kõige murettekitavamad näited tuvastati autoritaarsetes riikides, kus valitsused kasutasid terrorismivastaseid seadusi, et süüdistada inimesi, kes lihtsalt kirjutavad demokraatiast, religioonist või inimõigustest.

Veebipõhine aktivism on jõudnud uutesse kõrgustesse. Internet on jätkuvalt peamine vahend parema valitsuse, inimõiguste ja läbipaistvuse kindlustamiseks. Rohkem kui kahes kolmandikus uuringualustest riikidest on internetipõhine aktiivsus viinud mingisuguse käegakatsutava tulemuseni, alates piiravate õigusloomega seotud ettepanekute takistamisest kuni korruptsiooni paljastamiseni kodanikuajakirjanduse kaudu. Selle aasta jooksul on näiteks internetivabaduse aktivistid Nigeerias aidanud nurjata eelnõud, mis piiraks sotsiaalmeedia aktiivsust, samal ajal kui WhatsApp'i rühmitus Süürias on aidanud päästa süütute inimeste elusid, hoiatades tsiviilelanikke lähenevatest õhurünnakutest.

65 hinnatud riigist 34 on alates 2015. aasta juunist olnud internetivabaduse osas negatiivsel kursil. Kõige järsemad langused olid Ugandas, Bangladeshis, Kambodžas, Ecuadoris ja Liibüas. Ugandas tegi valitsus tõsiseid jõupingutusi, et piirata internetivabadust seoses presidendivalimiste alguse ja ametisse pühitsemisega 2016. aasta esimeses pooles, blokeerides mitmeks päevaks juurdepääsu sotsiaalmeedia platvormidele ja suhtlusteenustele, nagu Facebook, Twitter ja WhatsApp. Bangladeshis võtsid islamiäärmuslased vastutuse blogija ja LGBTI-ajakirja asutaja mõrvamise eest. Kambodža võttis vastu laia telekommunikatsioonialase seaduse, millega tööstus läks teenusepakkujate ja kasutajaprivaatsuse kahjuks valitsuse kontrolli alla. Samuti vahistas Kambodža politsei mitu inimest nende Facebooki postituste tõttu, millest üks rääkis piirivaidlusest Vietnamiga.

Hiina oli tänavu internetivabaduse suurim kuritarvitaja

Hiina valitsuse otsus sõnavabaduse mahasurumiseks seoses president Xi Jinpingi „infoturbe“ poliitikaga on toonud kahju digiaktivistidele, kes on tavaliselt võidelnud tsensuuri ja järelevalve vastu. Kümned veebipõhise väljendusvabadusega seotud süüdistused on suurendanud inimeste enesetsensuuri, nagu on teinud ka 2015. aastal kehtestatud seaduslikud piirangud. Kriminaalseaduse muudatusettepanekuga lisati sotsiaalmeedias kuulujuttude levitajale seitsme aasta pikkune karistus, samal ajal kui mõned usuvähemusrühmadesse kuuluvad inimesed vahistati ainult seetõttu, et nad vaatasid oma mobiiltelefonist religioose sisuga videoid. Londonis asuv ajakiri The Economist ja Hong Kongis asuv ajakiri South China Morning Post blokeeriti hiljuti Hiina mandriosas, nagu ka artiklid ja kommentaarid, mis puudutasid tundlikke teemasid, näiteks 2015. aasta surmavate tagajärgedega plahvatus Tianjinis.

Türgi ja Brasiilia langesid internetivabaduse edetabelis. Brasiilia, mille staatus muutus "vabast" "osaliselt vabaks", blokeeris ajutiselt WhatsApp'i, kui viimane ei andnud valitsusele kriminaaluurimiseks kasutajate andmeid. Peale selle tapeti vähemalt kaks kohalikku blogijat pärast seda, kui nad teatasid kohalikust korruptsioonist. Türgi, kelle internetivabadus on vähenenud juba mitu aastat, langes "mittevabasse" kategooriasse pärast mitmeid sotsiaalmeedia platvormide blokeerimisi ja kasutajatele esitatud süüdistusi. Kõige sagedamini olid süüdistused seotud kriitikaga võimude või religiooni suhtes. Need piirangud eskaleerusid pärast 2016. aasta juulis ebaõnnestunud riigipööret, vaatamata otsustavale rollile, mida sotsiaalmeedia ja suhtlusrakendused – kõige enam rakendus FaceTime – mängisid kodanike mobiliseerimisel riigipöörde vastu.

Kõigest 14 riigis täheldati üleüldist olukorra paranemist. Enamikel juhtudel olid võidud suhteliselt tagasihoidlikud. Sambias olid piirangud veebipõhisele sisule väiksemad, võrreldes eelmiste aastatega, mil vähemalt kaks kriitilise sisuga uudisväljaannet riigis blokeeriti. Lõuna-Aafrikas registreeriti edasiminekud eelkõige tänu veebipõhiste aktivistide tegevusele, kes kasutavad internetti ühiskondlike muudatuste propageerimiseks ja veebisisu mitmekülgsemaks muutmiseks. Digiaktivism edenes ka Sri Lankas, kui tsensuur ja õiguste rikkumine vähenes president Maithripala Sirisena valitsuse ajal. Ameerika Ühendriikides tuvastati väike paranemine seoses USA vabaduste seadusega (USA Freedom Act), mis piirab teatud määral telekommunikatsiooni metaandmete massilist kogumist ja millega kehtestati mitu teist privaatsusalast kaitset.

 

Järjekorras seitsmes raport keskendub ajavahemikus juuni 2015 kuni mai 2016 toimunud arengutele. Rohkem kui 70 teadlast, kellest peaaegu kõik on pärit riikidest, mida nad analüüsisid, uurisid internetiga seotud seadusi ja praktikaid, testisid valitud veebilehtede juurdepääsetavust ning intervjueerisid suurt hulka allikaid.

Toimetaja: Merit Maarits



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.