Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mike Segar/Reuters/Scanpix

Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Donald Trumpi valimisel saadud ootamatu edu tabas maailma just taolise põrakana. Ja nüüd otsitakse nähtusele põhjuseid. Üheks huvitavaks juhtunus süüdi mõistetuks on osutumas Facebook.

Sotsiaalmeedia pidajale heidetakse ette massilise valede ning eksitavate sõnumite ja uudiste levitamist, tänu millele läks oluline osa ligemale 1,8 miljardist selle teenuse kasutajast närvi ja kaotas kaine arutlusvõime. Kuna taolist tõde ignoreerivat, kuid emotsioone piitsutavat informatsiooni oli rohkem Clintoni vastu ja sünergias Trumpi lubadustega, osutavad süüdistavad näpud Facebookile.

Poliitikast ja elust arutletakse mitmesugustes keskkondades, aga oma erakordsest suurusest tulenevalt on Facebookis levival teistsugune mõju. Sõnumile lisandub tänu vahendajate massile näiline tõepärasuse atribuut. Hiljutiste uuringute järgi kasvab iga aastaga sotsiaalmeedia roll kui peamine uudiseid vahendav kanal. Eelmisel aastal hindas 63 protsenti USA Facebooki kasutajatest nende peamiseks uudiste allikaks just seda platvormi.

Sarnane seis on ka Twitteri kasutajate puhul, ainult, et neid on kordades vähem. Olgu siiski märgitud, et ka Twitter jättis Donald Trumpi edust ebareaalse mulje, kui pärast kandidaatide kohtumisi kajastasid sealsed küsitlused selget võitu Trumpile. Seda hoolimata kõikide tõsiselt võetavate uudiste portaalide ja professionaalsete küsitlejate vastupidistest tulemustest. Twitterit kollitasid lihtsalt ühte poolt esindavate trollida parved.

Järelikult, kui kaks kolmandikku miljonitest kasutajatest piirduvad nende kahe meedia pakutud uudistega, võib maailmast jääda imelik mulje. Mulje, mis võib mõjutada valimiskäitumist. Tõenäoliselt mõjutaski, kui uskuda süüdistajaid. Twitteri võib jätta pingile istuma, sest seda teenust kasutab vaid natukene üle 300 miljoni inimese. Facebooki logib iga kuu regulaarselt sisse üle 1,7 miljardi inimese. Kuuekordne erinevusproportsioon peaks üldjoontes kajastama kummagi keskkonna mõju ka USA valijaskonnale.

Siinkohal peab meenutama aasta alguses avaldatud uuringut valeinfo levimisest sotsiaalmeedias (pdf). Selgus, et võrreldes tõese teabega levisid inimesi erutavad konspiratsiooniteooriad teistmoodi. Need võimendusid sarnaseid vaateid omavate inimeste võrgustikus, põhjustades omapäraseid kajakambreid, tänu millele muutusid võrgustikus väikese hilinemise, kuid samas inimlike täiendustega tagasipeegelduvad ebatavalised ja sisuliselt väärad sõnumid endisest usutavamateks.

Facebooki viie aasta sõnumite massiivis detektiivitöö tulemusel märgiti kokkuvõtvalt, et vale levib kiiresti ja saavutab tänu kajaefektile nii valju mõju, et seda ümberlükkavaid sõnumeid on raske tajuda. Lisaks selekteerib infolinkidega seotud seltskonda sattunud emotsionaalne valeinfo liikmeskonda, liites kokku need kellele sõnum rohkem meeldib ja tõrjudes vastuväitjad servale. Just seetõttu on alust oletada, et alatumaid valesid levitanul oli Facebooki abil võimalik mõjutada USA presidendivalimisi.

Mark Zuckerbergile taolised süüdistused ei meeldinud ja ta avaldas nädalavahetusel oma kommentaari. Selles lükkab ta süüdistused tagasi väitega, et firma ei saa kõike kontrollida, aga siin tulevad appi teenuse valedele osutavad kasutajad ise. Tema hinnangul on 99 protsenti Facebooki sisust autentne. Taoline sõnavalik tekitas selguse edendamisest rohkem pahameelt. Zuckerberg püüab jätta mulje, et tema ettevõte ei ole meediaettevõte. Seda hoolimata kasvavast rollist kasvõi uudiste ainuvahendajana. Paraku sätiks meediaettevõtte staatus nad uude ja ebamugavasse olukorda, st nad peavad vastutama uudiste õigsuse eest ja keegi võib neid vale levitamise pärast kohtusse kaevata.

Ei tea, kui kaua suudab olla Facebook ajakirjanduse portselani kauplust külastav nähtamatu elevant? Huvitav on ka Zuckerbergi matemaatika. Kui 1,7 miljardit kasutajat kirjutab kuus sada sõnumit, levib seega Facebookis 1,7 miljardit nn mitteautentset, et mitte öelda eksitavat sõnumit. Sellest peaks piisama ju suvalise riigi valijate mõjutamiseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: