Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast ({{commentsTotal}})

Gripiviirused sarnanevad pulgakommidele.
Gripiviirused sarnanevad pulgakommidele. Autor/allikas: Steven Greenberg/Creative Commons

Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

''Suremus meid lapseeas esimesena nakatanud gripiviirustega samasse rühma kuuluvatesse viirustesse on 80 protsenti väiksem. Haiglaraviga päädivaid juhtumeid tuleb ette 75 protsendi võrra vähem. See on päris suur vahe. Muidugi ei tea me hetkel, kas lisakaitse vähendab ka nakatumisriski või võimaldab see meil lihtsalt haigus tõsisemate tüsistusteta läbi põdeda,'' märkis uurimuse esimene autor Katelyn Gostic ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kuigi uuring keskendus vaid viimastel kümnenditel kõrge pandeemia tekitamise potentsiaaliga linnugripi viirustele H5N1 ja H7N9, oletab Gostic kolleegidega, et sama peab paika teiste gripitüvede puhul. H5N1 saadab haiglasse ja tapab ebaproportsionaalselt sageli lapsi ja nooremaid täiskasvanuid. H7N9 valmistab sagedamini probleeme aga vanemaealistele. Sarnast vahet gripist mõjutatud vanuserühmades võis näha 1918. aastal maailma raputanud gripipandeemia ajal, mis tappis 50—100 miljonit inimest.

''H1N1 pandeemia tõttu hukkus ebaproportsionaalselt palju nooremas keskeas, umbes 30-aastaseid inimesi. See pole kohe kindlasti vanuserühm, mille liikmetest ootaksime, et nad gripile vanematest inimestest kergemini alla vannuvad. (Uue töö vanemautor) Michael Worobey oletas, et kõrgema suremuseni viis geneetiline kokkusobimatus neid nooruses nakatanud ja pandeemia põhjustanud gripitüve vahel,'' selgitas California ülikoolis viiruste evolutsioonile keskenduv Gostic. Värske uurimus pakub hüpoteesile täiendavat tuge.

Oranžid ja sinised pulgakommid
Lihtsustusi tehes sarnaneb gripiviirus pulgakommile. Kommiosa muutub aasta-aastalt kiiresti, mis raskendab muu hulgas universaalse gripivaktsiini loomist. ''Idee on olnud alati selles, et kui su immuunsüsteem on lakkunud esimesena sinist pulgakommi, siis puudub sul võimalus kaitsta end tulevikus rohelise, kollase või oranži kommi vastu. Tuleb aga välja, et n-ö pulgakommi pulk erineb erinevate gripiviiruste puhul märksa vähem. Laias laastus on sel vaid kaks kuju,'' sõnas Gostic.

Uuema arusaama järgi võib seega oodata, et kui immuunsüsteem on näinud esimesena vastavalt kõvera või sirge pulgaga gripiviirust, suudab see kaitsta organismi paremini ka kõigi ülejäänute piltlikult kõverate ja sirge pulgaga gripiviiruste vastu. Teaduslikumaks võtmes tähendab see, et näiteks H1 alatüüpi gripiviiruse läbipõdemine pakub täiendavat kaitset ka H2 ja H5 gripiviiruste vastu, kokkupuude hooajalise H3 gripiviirusega vähendab aga H7 linnugripi läbipõdemisega seonduvaid tüsistusi.

Universaalne gripivaktsiini suunas
Esmapilgul võiksid tulemused valmistada seega vaid ainult rõõmu. Teadlased on üritanud aastaid valmistada universaalset gripivaktsiini, mis pakub laialdast kaitset kõigi populatsioonis ringlevate gripitüvede vastu. Selle asemel, et ennustada igal aastal, milline tüvi kõige tõenäolisemalt epideemiat põhjustada ähvardab ning vaktsineerida inimesi vaid selle vastu. Lähenemisviis on kallis ja ei anna alati kõige paremaid tulemusi.

Gostic nentis aga, et rõõmustamiseks on veel vara. ''Ühelt poolt näitab uuring, et laialdasem kaitse on võimalik ja seda kohtab looduses arvatust sagedamini. Teiselt poolt viitab statistiline analüüs, et kui üks või teine gripiviiruste geneetiline rühm on jätnud immuunsüsteemile jälje, võib olla väga raske tekitada võrreldavat reaktsiooni teistsuguste gripiviiruste vastu. See töötab kahes suunas,'' laiendas naine.

Samas märkis ta, et täiendavat jokkerit immuunsüsteemi ja gripiviiruste vahelises mängus võib kujutada väikelaste gripi vastu vaktsineerimine. ''Kuna hetkel annab sesoonne gripi kolmikvaktsiin kaitse mõlemasse geneetilisse rühma kuuluvate gripitüvede vastu, võib see tähendada, et mitte kunagi varem grippi põdenud väikelapsi vaktsineerides anname neile kaitse mõlemat sorti gripiviiruste vastu,'' arutles Gostic. Hüpoteesi tuleb aga veel täiendavalt kontrollida.

Ennustuslik väärtus
Eeskätt võimaldavad tulemused teha paremaid ennustusi, kes on gripipandeemia puhkemisel kõige suuremas hädaohus. Kui enne 1968. aastat ringles populatsioonis kümneid aastaid järjest üks gripi tüvi ja iga suurema pandeemia järel on eelnev alatüüp ''lavalt minema kupatatud'', siis viimastel kümnenditel on erinevatel aastatel osutunud probleemiks üks või teine gripitüvi.

''Uurimus näitlikustab, et inimese sünniaastat teades saame teha küllaltki häid oletusi selle kohta, millisesse gripitüvesse ta esimesel korral nakatus. Selle põhjal omakorda saame ennustada, kes on pandeemia korral leviva viiruse kohta paremini kaitstud. Epidemioloogid ja poliitikakujundajad saavad suunata seeläbi ressursse kõige suuremas ohus olevate inimesteni. See on järsus kontrastis varasema oletusega, et kõik on pandeemilise viiruse vastu täiesti kaitsetud,'' lisas Gostic.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.