Eestis napib logopeede venekeelsetele inimestele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Doctor Yuri/Creative Commons

Kuigi Eestis on nõudlus venekeelsete inimestele mõeldud logopeedilise abi järele olemas, napib turul pakkumist. Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul on sellise olukorra põhjustanud üleüldine väike huvi logopeedia kui eriala vastu ning venekeelse õppekava puudumine.

"See probleem on eriti suur meie venekeelsetes piirkondades – Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas. Seal on küll logopeede ja venekeelseid eripedagooge on, aga nad on õppinud Venemaal. Teatavasti sealt meile enam uusi spetsialiste ei tule," märkis Padrik ERR-i raadiouudistele. "Meile tulevad küll õppima need vene emakeelega üliõpilased, aga nendel on see "aga", et nad peavad väga hästi eesti keelt oskama."

Peale selle on Padriku sõnul tegemist väga keelespetsiifilise ametiga. Ta tõi näite eesti keele kohta. "Eesti keele on spetsiifiline selline vältevaheldus ja selliseid vigu keeltes, kus sellist nähtust ei ole, ei saa teha."

Ehk isegi kui meil on olemas näputäis logopeede, kes võõrkeelena vene keelt valdavad, ei suuda nad pakkuda lõpuni teenust, mida patsient tegelikult vajab, sest eestlane ei tunneta vene keelt nii nagu inimene, kes seda emakeelena räägib. Sellises olukorras võivad tagajärjed Padriku sõnul kurvad olla.

"Mõnikord vanemad arvavad, et hästi, et las ta siis õpib eesti keeles seda. Aga kui lapsel on mingisugune arenguprobleem, arenguline mahajäämus, siis ta ei ole suuteline õppima kahte keelt korraga ja saama haridust kakskeelses keskkonnas. Kui laps ei saa koolieelses eas abi, siis need probleemid järjest kasvavad lumepallina – me näeme õpiraskusi, käitumisraskusi," ütles Padrik.

Haridus- ja Teadusministeerium on probleemist teadlik ja teemat on arutatud, aga ühtegi head varianti praegu välja pakkuda ei ole.

Tartu Ülikooli ekspertide hinnangul vajab umbes 5000 täiskasvanut ja ligikaudu veerand lastest ühel või teisel moel logopeedi abi. Paljudel juhtudel on kommunikatsioonipuuded küll geneetilise päritoluga, kuid puue võib tekkida ka õnnetuste ja traumade tagajärjel.

"Näiteks kuskilt kõrgelt kukkumine võib tekitada sellise ajukahjustuse, mille tagajärjelt võib tekkida düsartria, ja igasugused ajuvereringehäired tekitavad kommunikatsioonipuudeid," selgitas Tartu Ülikooli logopeedia õppejõud Merit Hallap.

Toimetaja: Merit Maarits



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.