Eestis napib logopeede venekeelsetele inimestele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Doctor Yuri/Creative Commons

Kuigi Eestis on nõudlus venekeelsete inimestele mõeldud logopeedilise abi järele olemas, napib turul pakkumist. Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul on sellise olukorra põhjustanud üleüldine väike huvi logopeedia kui eriala vastu ning venekeelse õppekava puudumine.

"See probleem on eriti suur meie venekeelsetes piirkondades – Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas. Seal on küll logopeede ja venekeelseid eripedagooge on, aga nad on õppinud Venemaal. Teatavasti sealt meile enam uusi spetsialiste ei tule," märkis Padrik ERR-i raadiouudistele. "Meile tulevad küll õppima need vene emakeelega üliõpilased, aga nendel on see "aga", et nad peavad väga hästi eesti keelt oskama."

Peale selle on Padriku sõnul tegemist väga keelespetsiifilise ametiga. Ta tõi näite eesti keele kohta. "Eesti keele on spetsiifiline selline vältevaheldus ja selliseid vigu keeltes, kus sellist nähtust ei ole, ei saa teha."

Ehk isegi kui meil on olemas näputäis logopeede, kes võõrkeelena vene keelt valdavad, ei suuda nad pakkuda lõpuni teenust, mida patsient tegelikult vajab, sest eestlane ei tunneta vene keelt nii nagu inimene, kes seda emakeelena räägib. Sellises olukorras võivad tagajärjed Padriku sõnul kurvad olla.

"Mõnikord vanemad arvavad, et hästi, et las ta siis õpib eesti keeles seda. Aga kui lapsel on mingisugune arenguprobleem, arenguline mahajäämus, siis ta ei ole suuteline õppima kahte keelt korraga ja saama haridust kakskeelses keskkonnas. Kui laps ei saa koolieelses eas abi, siis need probleemid järjest kasvavad lumepallina – me näeme õpiraskusi, käitumisraskusi," ütles Padrik.

Haridus- ja Teadusministeerium on probleemist teadlik ja teemat on arutatud, aga ühtegi head varianti praegu välja pakkuda ei ole.

Tartu Ülikooli ekspertide hinnangul vajab umbes 5000 täiskasvanut ja ligikaudu veerand lastest ühel või teisel moel logopeedi abi. Paljudel juhtudel on kommunikatsioonipuuded küll geneetilise päritoluga, kuid puue võib tekkida ka õnnetuste ja traumade tagajärjel.

"Näiteks kuskilt kõrgelt kukkumine võib tekitada sellise ajukahjustuse, mille tagajärjelt võib tekkida düsartria, ja igasugused ajuvereringehäired tekitavad kommunikatsioonipuudeid," selgitas Tartu Ülikooli logopeedia õppejõud Merit Hallap.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: