Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme ({{commentsTotal}})

Keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud ühiskonnakorralduse saavutamiseks on vajalik jõuda teadliku ja läbimõeldud ruumipoliitikani.
Keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud ühiskonnakorralduse saavutamiseks on vajalik jõuda teadliku ja läbimõeldud ruumipoliitikani. Autor/allikas: Virgo Siil

Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

Bertelsmanni-nimelise sihtasutuse avaldatud uuring “Sotsiaalse õigluse indeks 2016” näitab, et täishõivega, kuid vaesusohus inimeste osakaal on tõusnud 7,8 protsendini. Kolm aastat tagasi oli nende osakaal veel 7,2 protsenti.

Kuigi EL-i riigi on hakanud aegamisi majandus- ja finantskriisist taastuma, ei ulatu selle positiivne mõju kõigi tööturul tegevate inimesteni. Nende inimeste arv on ligikaudu 118 miljonit. Põhjuseks peavad uuringu autorid eelkõige kasvavat miinimumpalga sektorit. Sellise inimrühma kasv, kes ei saa oma töötasust ära elada, õõnestab aga majandus- ja ühiskonnakorralduse legitiimsust.

Uuringu tarvis hinnatakse igal aastal 35 kriteeriumi alusel kuut valdkonda, nende hulgas vaesust, haridust, tööturgu, tervist ja põlvkondade vaheline õiglus. Autorite hinnangul on Eesti sotsiaalse õigluse indeks (6,15) üle Euroopa keskmise (5,75) suuresti tänu just meie haridussüsteemile ja põlvkondade vahelisele õiglusele.

Eesti võrreldes Euroopa Liiduga

Eestis on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht 2013. aasta 23,5 protsendilt 24,2 protsendini. Eriti suur probleem on eakate vaesus. Praegu on meie üle 65-aastastest vaesusohus enam kui kolmandik. Nende näitajatega on Eesti Euroopa Liidu kehvemate riikide hulgas.

Materiaalset puudust on aga suudetud Eestis viimastel aastatel eriti just laste ja noorte seas vähendada poole võrra. Selles valdkonnas kuulub Eesti Euroopa Liidu keskmike sekka koos Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi ja Belgiaga.

Hariduses on olukord parem. Eesti haridussüsteemi võrreldakse Soome omaga, kuna mõlemas riigis annab haridussüsteem sotsiaalselt raskema taustaga lastele sarnase võimaluse nagu privilegeeritumatele lastele. Kuigi on ka teisi riike, kus pakutakse sarnaseid tingimusi, tõusevad esile just Eesti ja Soome, kui võrrelda õpilaste PISA testide tulemusi. Autorite hinnangul näitab see, et võrdse võimaluse pakkumine ei välista kvaliteetset haridust.

Eesti haridust tunnustatakse korduvalt, riigi tööealine elanikkond on haritud, Euroopa Liidus oleme selles vallas neljandal kohal. Riigi hariduspoliitika pälvis ekspertidelt üheksa punkti kümnest. Teisalt ei korreleeru rahva haritus parema tööhõivega nii nagu teistes riikides.

Ka üldise tööhõive, eakate ja noorte tööhõive ning madala töötuse valdkondades on Eesti Euroopa Liidu esikolmandiku seas. Tööturule ligipääs on üks Eesti tugevamaid külgi.

Uuringu andmetel kuulubki Eesti paremate tulemustega riikide sekka. Indeksi arvutamise aluseks võetud kuuest valdkonnast kolmes (võrdne haridus, põlvkondade vaheline õiglus ja tööturule ligipääsetavus) on Eesti esikümne hulgas. Tervishoius on Eesti viimase kolme seas.

Rohelise energia tarbimine on kasvanud Eestis 2007–2014 aastatel 17 protsendilt 26 protsendile. Samas on Eesti üks suuremaid reostajaid Euroopas, riik jääb kasvuhoonegaaside õhku paiskamisel maha vaid Luksemburgist. Veelgi muret tekitavam on see, et kui teised riigid on alates 2005. aastast õhureostust vähendanud, siis Eesti on üks neljast riigist, kes on õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogust suurendanud.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.