Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur ({{commentsTotal}})

Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

Neutrontäht on ülimalt tihe taevakeha, mis koosneb peamiselt tihkelt kokku surutud neutronitest. Neutrontähe pindmises osas leidub selles tihedas massis ka prootoneid ja elektrone. Füüsikateoreetikud on välja arvutanud, et nende osakeste vaheliste jõudude toimel kujuneb seal välja kihiline struktuur, mis meenutab kohati eelmainitud itaalia toitu lasanjet.

Ameerika Ühendriikide Indiana ülikooli füüsik Charles Horowitz tutvustas neid stuktuure mullu toimunud teaduskonverentsil, mille materjale sattus teiste seas lugema ka Santa Barbara California ülikooli biofüüsik Greg Huber.

Tema märkaski, et lisaks lasanjele meenutavad mõned neutrontähe struktuuri osised ka eukarüootide rakkudes leiduvat suurt ja tähtsat organelli – tsütoplasmavõrgustikku, mida nimetatakse eesti keeles enamasti veel võõrapärasemalt endoplasmaatiliseks retiikulumiks, mis teeb tegelikult sama välja.

Nüüd on Horowitz ja Huber koos veel mõnede kolleegidega kirjutanud ühise artikli ajakirja Physical Review Letters C, kus kirjeldavad neutrontähe sisestruktuuri kihiliste elementide moodustumist arvutimudeli põhjal ja oletavad, et ühed ja samasugused struktuurid tihedas tuumaaines ja elusrakus võivad fundamentaalselt sarnaneda sellepoolest, kuidas sõltub mõlemas süsteemis energia süsteemi geomeetriast. Hoolimata sellest, et aine tihedus erineb rakus ja neutrontähes sadatuhat miljardit korda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.