Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur ({{commentsTotal}})

Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

Neutrontäht on ülimalt tihe taevakeha, mis koosneb peamiselt tihkelt kokku surutud neutronitest. Neutrontähe pindmises osas leidub selles tihedas massis ka prootoneid ja elektrone. Füüsikateoreetikud on välja arvutanud, et nende osakeste vaheliste jõudude toimel kujuneb seal välja kihiline struktuur, mis meenutab kohati eelmainitud itaalia toitu lasanjet.

Ameerika Ühendriikide Indiana ülikooli füüsik Charles Horowitz tutvustas neid stuktuure mullu toimunud teaduskonverentsil, mille materjale sattus teiste seas lugema ka Santa Barbara California ülikooli biofüüsik Greg Huber.

Tema märkaski, et lisaks lasanjele meenutavad mõned neutrontähe struktuuri osised ka eukarüootide rakkudes leiduvat suurt ja tähtsat organelli – tsütoplasmavõrgustikku, mida nimetatakse eesti keeles enamasti veel võõrapärasemalt endoplasmaatiliseks retiikulumiks, mis teeb tegelikult sama välja.

Nüüd on Horowitz ja Huber koos veel mõnede kolleegidega kirjutanud ühise artikli ajakirja Physical Review Letters C, kus kirjeldavad neutrontähe sisestruktuuri kihiliste elementide moodustumist arvutimudeli põhjal ja oletavad, et ühed ja samasugused struktuurid tihedas tuumaaines ja elusrakus võivad fundamentaalselt sarnaneda sellepoolest, kuidas sõltub mõlemas süsteemis energia süsteemi geomeetriast. Hoolimata sellest, et aine tihedus erineb rakus ja neutrontähes sadatuhat miljardit korda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.