Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur ({{commentsTotal}})

Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

Neutrontäht on ülimalt tihe taevakeha, mis koosneb peamiselt tihkelt kokku surutud neutronitest. Neutrontähe pindmises osas leidub selles tihedas massis ka prootoneid ja elektrone. Füüsikateoreetikud on välja arvutanud, et nende osakeste vaheliste jõudude toimel kujuneb seal välja kihiline struktuur, mis meenutab kohati eelmainitud itaalia toitu lasanjet.

Ameerika Ühendriikide Indiana ülikooli füüsik Charles Horowitz tutvustas neid stuktuure mullu toimunud teaduskonverentsil, mille materjale sattus teiste seas lugema ka Santa Barbara California ülikooli biofüüsik Greg Huber.

Tema märkaski, et lisaks lasanjele meenutavad mõned neutrontähe struktuuri osised ka eukarüootide rakkudes leiduvat suurt ja tähtsat organelli – tsütoplasmavõrgustikku, mida nimetatakse eesti keeles enamasti veel võõrapärasemalt endoplasmaatiliseks retiikulumiks, mis teeb tegelikult sama välja.

Nüüd on Horowitz ja Huber koos veel mõnede kolleegidega kirjutanud ühise artikli ajakirja Physical Review Letters C, kus kirjeldavad neutrontähe sisestruktuuri kihiliste elementide moodustumist arvutimudeli põhjal ja oletavad, et ühed ja samasugused struktuurid tihedas tuumaaines ja elusrakus võivad fundamentaalselt sarnaneda sellepoolest, kuidas sõltub mõlemas süsteemis energia süsteemi geomeetriast. Hoolimata sellest, et aine tihedus erineb rakus ja neutrontähes sadatuhat miljardit korda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: