Koolid saavad arvutite ostmiseks neli miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Tänapäeva noored loevad palju: aga arvutist.
Tänapäeva noored loevad palju: aga arvutist. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Hariduse infotehnoloogia sihtasutus avas nelja miljoni suuruse toetusmeetme põhikoolidele süle- , laua- ja tahvelarvutite soetamiseks.

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt põhikooliõpilaste arvule käesoleval õppeaastal. Taotlusvooru rahastab haridusministeerium.

Laua-, süle- ja tahvelarvutite ostmiseks on sihtasutus korraldanud ühishanke, mis kaasab 205 kohalikku omavalitsust, 36 erakoolipidajat ning ühe riigikoolide pidaja.

Lähtuvalt koolipidajate esitatud soovidest kujunes hanke kogumahuks seitse miljonit eurot, millest neli miljonit on haridusministeeriumi poolne sihtfinantseering. Koolipidajate omafinantseeringu nõue on vähemalt 15%.

Toimetaja: Priit Luts



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.