Rõivatööstuse tulevikutehnoloogiad pakuvad personaalsemat lähenemist ({{commentsTotal}})

Kas tulevik on rõivaste päralt, mis ei kulu ega kortsu? Mitte ainult. Funktsionaalsed erirõivad võivad anda infot sellegi kohta, kuidas kandja end tunneb. Rõivatööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja materjalid muutuvad üha nutikamaks. Nende võimaluste ära kasutamine nõuab taipu nii tootjatelt kui ka tarbijatelt.

Rõivatööstuse uuemad arengud leiavad rakendust kõige kiiremini funktsionaalsete erirõivaste valmistamisel. Siinkohal pööratakse erilist tähelepanu materjalidele, mis peavad peale kulumiskindluse andma kandja kohta sageli ka infot. Näiteks meditsiini- või militaarvaldkonnas võib olla oluline, et kanga lõimedes või värvis sisalduvad andurid annaks infot kandja enesetunde kohta.

''Rõivatööstuses on koostöö teadusasutuste ja laboritega mitte ainult vajalik, vaid suisa kohustuslik. Eri turgudest tulenevalt on erinevad nõuded, mida kangaid arendades täita. Siinkohal on meile oluline kaasa rääkida, mida ja kuidas me arendame, et tagada kangaste ohutus,'' rääkis lasterõivaid tootva Huppa OÜ brändi juht Marika-My Laid.

Huppa on koostöös Tallinna tehnikakõrgkooliga testinud oma kangaste kulumiskindlust. ''Funktsionaalsete kangaste puhul peaks ülerõivad olema veekindlad ja hingavad, et laps ei higistaks ega saaks märjaks. Kangad on töödeldud teatud ainetega. Täna teemegi laboritega koostööd, et testida ja pidada järge, et need ained, millega kangad on töödeldud, vastaksid nõuetele ja ei sisaldaks ühendeid, mis on mürgised. See pole ka ühekordne arendamine vaid pidev töö,'' rääkis Laid.

Tallinna tehnikakõrgkooli dotsent Ada Traumann paneb tarbijatele südamele, et kui tootja on oma materjale põhjalikult katsetanud, tuleks võtta igati tõsiselt ka infot, mis rõiva etiketile on kirjutatud. ''Meil on küll võimalus panna toode kuivatisse ja tunniga on see kuiv, aga see võib kahjustada funktsionaalset materjali ja tagajärjeks on see, et oleme selle funktsionaalsuse ära rikkunud,'' selgitas Traumann.

Personaalne rõivatööstus
Rõivatööstuse üks tuntavamaid arenguid seisneb turundustehnoloogiate muutuses. Juba praegu on levinud veebipoodides nn virtuaalsed proovikabiinid.

Tehnikakõrgkoolis on olemas tehnoloogia, mis võimaldab võtta inimeselt korraga 140 mõõtu, et selle põhjal saaks luua just talle sobiva rõivamudeli. ''Inimene astub n-ö kappi, kus kehaskänner mõõdab ta infrapunakiirega üle. Nendest mõõtudest lähtuvalt saame juba järgmisse süsteemi andmed saata ja hakata vastavalt konkreetsele inimfiguurile lõiget konstrueerima,'' rääkis Traumann.

Samalaadne tehnoloogia võib olla abiks ka rõivapoes sobivate riiete leidmisel. Traumanni sõnul täidavad sellist rolli näiteks virtuaalpeeglid, mis võimaldavad vastavalt kliendi mõõtudele proovida eri mudeleid ilma riideid reaalselt selga panemata.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.