Ühe minuti loeng: milline oli kool ja koolmeister tsaariaja lõpus? ({{commentsTotal}})

Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti vene keeles toimunud õppetöö tõttu polnud kolme koolitalve jooksul omandatud teadmised teab mis laiad, nendib Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik.

Hariduse sügav usuline sisu hoidis paigas aga väärtushinnangud. Kooliminev laps pidi juba tsaariajal oskama lugeda või vähemalt veerida. 19. sajandi viimasel kümnendil ei tohtinud õpilased isegi vahetunnis omavahel eesti keeles rääkida ning said seda tehes kaela häbimärgi või näiteks kitsejalaga nuhelda.

Kuigi koolmeister hakkas elulaadilt tavalisest talupojast mõnevõrra eristuma ja seisuslikult kõrgemalt tõusma, võrdus tema töötasu vaid hea sulase palgaga. Nii oli sunnitud õpetaja oma töö kõrvalt otsima lisateenistust, näiteks vallakirjutaja, raamatuköitja, tisleri või kingsepana.

Kui Baltimaades kehtestati 1900. aasta lõpus riigiviina monopol, jätsid kooliõpetajad nii mõnelgi pool aabitsaga jumalaga ja asusid kõrtsmikuna riigiteenistusse, pidades seda põlve klassitoapiinast kergemaks.

Meie mitte väga kauged esivanemad püüdlesid hariduse poolt läbi raskuste. Tsaariaegse õpetaja eluolu puudutav kõlab aga tänapäevalgi paljuski tuttavlikult. See, et me elame täna vabas Eestis, räägime eesti keelt ja saame ise kujundada oma kooli ning hariduse, pole sündinud iseenesest. Mõelgem siis, millist Eestit me tänapäeva kooliharidusega tulevastele põlvedel kujundama.

Õpetajaameti ja eesti kooli evolutsioonist saab ülevaate Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi kogusid uurides. Käsikirjade ja trükistega tutvumiseks tuleb tulla veel muuseumi kohapeale (Rävala pst 10, Tallinn), kuid fotosid ja tänapäevalgi rakendust leidvaid õppefilme saavad huvilised vaadata ning alla laadida digitaalarhiivist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.