Ühe minuti loeng: milline oli kool ja koolmeister tsaariaja lõpus? ({{commentsTotal}})

Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti vene keeles toimunud õppetöö tõttu polnud kolme koolitalve jooksul omandatud teadmised teab mis laiad, nendib Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik.

Hariduse sügav usuline sisu hoidis paigas aga väärtushinnangud. Kooliminev laps pidi juba tsaariajal oskama lugeda või vähemalt veerida. 19. sajandi viimasel kümnendil ei tohtinud õpilased isegi vahetunnis omavahel eesti keeles rääkida ning said seda tehes kaela häbimärgi või näiteks kitsejalaga nuhelda.

Kuigi koolmeister hakkas elulaadilt tavalisest talupojast mõnevõrra eristuma ja seisuslikult kõrgemalt tõusma, võrdus tema töötasu vaid hea sulase palgaga. Nii oli sunnitud õpetaja oma töö kõrvalt otsima lisateenistust, näiteks vallakirjutaja, raamatuköitja, tisleri või kingsepana.

Kui Baltimaades kehtestati 1900. aasta lõpus riigiviina monopol, jätsid kooliõpetajad nii mõnelgi pool aabitsaga jumalaga ja asusid kõrtsmikuna riigiteenistusse, pidades seda põlve klassitoapiinast kergemaks.

Meie mitte väga kauged esivanemad püüdlesid hariduse poolt läbi raskuste. Tsaariaegse õpetaja eluolu puudutav kõlab aga tänapäevalgi paljuski tuttavlikult. See, et me elame täna vabas Eestis, räägime eesti keelt ja saame ise kujundada oma kooli ning hariduse, pole sündinud iseenesest. Mõelgem siis, millist Eestit me tänapäeva kooliharidusega tulevastele põlvedel kujundama.

Õpetajaameti ja eesti kooli evolutsioonist saab ülevaate Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi kogusid uurides. Käsikirjade ja trükistega tutvumiseks tuleb tulla veel muuseumi kohapeale (Rävala pst 10, Tallinn), kuid fotosid ja tänapäevalgi rakendust leidvaid õppefilme saavad huvilised vaadata ning alla laadida digitaalarhiivist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.