Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa ({{commentsTotal}})

Teadusprorektor Marco Kirm soovis ülikooli viljakuse suurendamiseks rohkem kriitikat.
Teadusprorektor Marco Kirm soovis ülikooli viljakuse suurendamiseks rohkem kriitikat. Autor/allikas: Virgo Siil

Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

Samas ei saa kiitust pälvinud loorberitele puhkama jääda. Võimaliku paigalseisaku vältimiseks tasub juba praegu otsida võimalusi tegutseda veel paremini. Ühe peamise, kõiki vaadelduid haarava soovitusena leidis komisjon, et professuurid võiksid püüda senisest enam osaleda rahvusvahelises teadustegevuses.

Eeskujulik on olnud senine siseriiklik tegevus, ühiskonna teavitamine oma tegevusest ning rahvuslike-riiklike probleemidega tegelemine.

Samuti on siiani avaldatud välisajakirjades oma publikatsioone ja kirjastatud korduvalt oma töid hinnatud väljaannetes. Komisjoni hinnangul tulebki nüüd täita kaks esmapilgul vastuokslikku eesmärki – konkureerida oma publikatsioonidega rahvusvahelises konkurentsis ning jääda samas arvamusliidriks kodumaal. Küsimus on selles, kuidas olla ühtaegu rahvuslik ja rahvusvaheline.

Kuidas rahvusvaheliselt laineid lüüa

Hindamiskomisjoni esimees Anne Tamm pakkus küsimuste lahendamiseks paar konkreetsemat näidet. Humanitaarid võiksid vaadata, mida saab Euroopas või mujal maailmas paremaks teha. Näiteks paari praegu elulise teema vallas: pagulaskriis ja tööjõu vaba liikumine. Mõjusaid lahendusi luues pälviksid Eesti teadlased tunnustust välisriikides ning see tekitaks ka positiivse kajastuse Eestis endas. “Tartu, heade mõtete linn – ei sumise omaette, vaid viime need mõtted väljapoole ja teeme need ära,” rääkis Tamm.

Lisaks saaks aidata ülikool doktorante ja järeldoktoreid publitseerimisel. Valida inimese, kes on välispublitseerimises osavam ja aitaks teadustöö vormistada ning avaldada vajalikul kujul.

Stabiilne baas võimaldab paindlikku tegevust

Raporti koostanud komisjon hindas väga positiivseks rahvusprofessuuridele võimaldatavat stabiilset tegevustoetust. Kindel eelarve lubab teadlastel ühiskonnas toimuvatele järskudele muudatustele kiiresti reageerida. “Kui ühiskonnas tekib probleem, tuleb sellega kohe tegeleda, mitte hakata projektirahasid taotlema ja hiljem uurima,” ütles Tamm.

Kohal viibinud haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Indrek Reimandi sõnul ongi kavas suurendada edaspidi püsirahastuse osakaalu. Tema sõnul raskendab ilmselgelt teadustegevust pidev projektitoetuste taotlemise oravarattas jooksmine. Projektipõhiselt on keeruline kujundada pikaajalist strateegiat.

Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm pidas evalveerimist vajalikuks. “Igasugune evalveerimine on ükskõik millisele organisatsioonile kasulik, see sunnib sisemiselt vaatama läbi asju ja vaatama oma tegevust uue pilguga,” sõnas Kirm. Teadusprorektori hinnangul aitab kõrvalpilk ka ülikoolil endale kriitiliselt otsa vaadata.

Soovitakse rohkem kriitikat

Kuid tundus, et komisjoni hinnang oli liigagi positiivne. “Muidugi on ülikoolil hea meel, et meid kiidetakse, aga oleks võinud olla veel rohkem kriitilisi noote, see aitab alati edasi viia,” rääkis teadusprorektor Kirm.

Evalveerijad tegid kiitmise vahel küll ka kriitikat, aga see keskendus pigem professuuride üksikutele kohendamist vajavatele tahkudele. Näiteks kommunikatsiooni parandamine, doktorantide tulevase tegevuse planeerimine, koostöö eraettevõtetega ja teadustegevuse võrgustikes osalemine.

Eesti teadusagentuur korraldab teadus- ja arendusasutuste sihtevalveerimist alates 2010. aastast. Sihtevalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mida korraldatakse teadus- ja arendustegevuse strateegiliste arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks. Evalveerimise teema, osalejad, läbiviijad ja täpsema korralduse kinnitab haridus- ja teadusminister. Sihtevalveerimisel osalevad teadus- ja arendusasutused, mille tegevust on hindamisele eelnenud aastal finantseeritud riigieelarvest.

Seekordse hindamiskomisjoni esimees oli Ungari teaduste akadeemia keeleteaduste instituudi vanemteadur ja Karoli ülikooli humanitaarteaduskonna dotsent Anne Tamm. Komisjoni kuulusid lisaks temale veel Hamburgi ülikooli professor Joachim Otto Habeck ja Soome kirjanduse seltsi peasekretär, dotsent Tuomas M. S. Lehtonen.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.