Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud ({{commentsTotal}})

{{1479063320000 | amCalendar}}

Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

Kuigi esimeses lähenduses tiirleb Kuu ümber Maa mööda ringikujulist orbiiti, on see tegelikult kergelt väljavenitatud. Täiusliku ringi ekstsentrilisus on 0, Kuu orbiidi vastav näitaja aga keskmiselt 0,055. Praktikas tähendab see, et Maast kõige kaugemas punktis asub kaaslane planeedist 405 000, kõige lähemal vaid 363 400 kilomeetri kaugusel. Puhkudel, mil Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui see Maale kõige lähemal asub, võib seetõttu näha tavapärasest eredamat täiskuud ehk klikimagnetist ''superkuud''.

Keskmiselt juhtub seda 1—2 korda aastas, käesoleval aastal erandlikult kokku kolm korda. Täiskuu paistab oma läheduse umbes 14 protsendi võrra suurema ja 30 protsendi võrra eredamana kui orbiidi kõige kaugemas punktis.

Mõni täiskuu on aga erakordselt hele. Kaaslase orbiiti ei mõjuta vaid Maa ja Päike, vaid ka Jupiter ning vähemalt määral Päikesesüsteemi teised suuremad planeedid. Orbiidi täpne ekstsentrilisus on erinevatel ajahetkedel seetõttu 0,026—0,077. Nõnda asub Kuu 14. novembril Eesti aja järgi kell 15.52 Maast ligikaudu 356 509 kilomeetri kaugusel. Horisondile tõuseb kaaslane kirdest kell 16.35, umbes pool tundi pärast päikeseloojangut.

Viimati sattus Kuu Maale lähemale 26. jaanuaril 1948. Järgmisel korral juhtub see alles 25. novembril 2034. Sündmuse erilisuse ja selle üle, kas täiskuud väärib tõepoolest ''superkuu'' nime, võib otsustada igaüks ise. Läänemeedias viimastel aastatel eriti hoogsalt levima hakanud mõiste taga on astroloog, kes arvas 1979. aastal superkuude hulka lisaks perigee täiskuudele ka noorkuud. Teisisõnu võis tema arvestuste kohaselt näha taevas igal aastal suisa 4—6 ''superkuud''.

Vaata ''superkuu''-teemalist intervjuud Tallinna tähetorni astronoomi Mario Marsiga.

Palja silmaga vaadates ei paista ilmselt 14. novembri täiskuu aga oluliselt eredamana kui teised hiljutised perigee täiskuud. Kuu asub Maale vastavalt 0,6 ja 0,8 protsendi võrra lähemal kui käesoleva aasta oktoobris ja detsembris. Sellegipoolest kujutab sündmus soodsa ilma korral suurepärast võimalust või ettekäänet öösel jalutama minekuks ja (tähis)taeva silmitsemiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.