Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud ({{commentsTotal}})

{{1479063320000 | amCalendar}}

Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

Kuigi esimeses lähenduses tiirleb Kuu ümber Maa mööda ringikujulist orbiiti, on see tegelikult kergelt väljavenitatud. Täiusliku ringi ekstsentrilisus on 0, Kuu orbiidi vastav näitaja aga keskmiselt 0,055. Praktikas tähendab see, et Maast kõige kaugemas punktis asub kaaslane planeedist 405 000, kõige lähemal vaid 363 400 kilomeetri kaugusel. Puhkudel, mil Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui see Maale kõige lähemal asub, võib seetõttu näha tavapärasest eredamat täiskuud ehk klikimagnetist ''superkuud''.

Keskmiselt juhtub seda 1—2 korda aastas, käesoleval aastal erandlikult kokku kolm korda. Täiskuu paistab oma läheduse umbes 14 protsendi võrra suurema ja 30 protsendi võrra eredamana kui orbiidi kõige kaugemas punktis.

Mõni täiskuu on aga erakordselt hele. Kaaslase orbiiti ei mõjuta vaid Maa ja Päike, vaid ka Jupiter ning vähemalt määral Päikesesüsteemi teised suuremad planeedid. Orbiidi täpne ekstsentrilisus on erinevatel ajahetkedel seetõttu 0,026—0,077. Nõnda asub Kuu 14. novembril Eesti aja järgi kell 15.52 Maast ligikaudu 356 509 kilomeetri kaugusel. Horisondile tõuseb kaaslane kirdest kell 16.35, umbes pool tundi pärast päikeseloojangut.

Viimati sattus Kuu Maale lähemale 26. jaanuaril 1948. Järgmisel korral juhtub see alles 25. novembril 2034. Sündmuse erilisuse ja selle üle, kas täiskuud väärib tõepoolest ''superkuu'' nime, võib otsustada igaüks ise. Läänemeedias viimastel aastatel eriti hoogsalt levima hakanud mõiste taga on astroloog, kes arvas 1979. aastal superkuude hulka lisaks perigee täiskuudele ka noorkuud. Teisisõnu võis tema arvestuste kohaselt näha taevas igal aastal suisa 4—6 ''superkuud''.

Vaata ''superkuu''-teemalist intervjuud Tallinna tähetorni astronoomi Mario Marsiga.

Palja silmaga vaadates ei paista ilmselt 14. novembri täiskuu aga oluliselt eredamana kui teised hiljutised perigee täiskuud. Kuu asub Maale vastavalt 0,6 ja 0,8 protsendi võrra lähemal kui käesoleva aasta oktoobris ja detsembris. Sellegipoolest kujutab sündmus soodsa ilma korral suurepärast võimalust või ettekäänet öösel jalutama minekuks ja (tähis)taeva silmitsemiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Inimesed hukkuvad äikesetormide tõttu lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt harva.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Maa kuult vaadatuna.

Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: