Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
11 pilti
Foto: Täiskuu 14. novembril Sojuz MS-03 kosmoselaeva taga Baikonauri kosmodroomil. Autor: Kirill Kudrjatšev/AFP/Scanpix
{{1479063320000 | amCalendar}}

Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

Kuigi esimeses lähenduses tiirleb Kuu ümber Maa mööda ringikujulist orbiiti, on see tegelikult kergelt väljavenitatud. Täiusliku ringi ekstsentrilisus on 0, Kuu orbiidi vastav näitaja aga keskmiselt 0,055. Praktikas tähendab see, et Maast kõige kaugemas punktis asub kaaslane planeedist 405 000, kõige lähemal vaid 363 400 kilomeetri kaugusel. Puhkudel, mil Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui see Maale kõige lähemal asub, võib seetõttu näha tavapärasest eredamat täiskuud ehk klikimagnetist ''superkuud''.

Keskmiselt juhtub seda 1—2 korda aastas, käesoleval aastal erandlikult kokku kolm korda. Täiskuu paistab oma läheduse umbes 14 protsendi võrra suurema ja 30 protsendi võrra eredamana kui orbiidi kõige kaugemas punktis.

Mõni täiskuu on aga erakordselt hele. Kaaslase orbiiti ei mõjuta vaid Maa ja Päike, vaid ka Jupiter ning vähemalt määral Päikesesüsteemi teised suuremad planeedid. Orbiidi täpne ekstsentrilisus on erinevatel ajahetkedel seetõttu 0,026—0,077. Nõnda asub Kuu 14. novembril Eesti aja järgi kell 15.52 Maast ligikaudu 356 509 kilomeetri kaugusel. Horisondile tõuseb kaaslane kirdest kell 16.35, umbes pool tundi pärast päikeseloojangut.

Viimati sattus Kuu Maale lähemale 26. jaanuaril 1948. Järgmisel korral juhtub see alles 25. novembril 2034. Sündmuse erilisuse ja selle üle, kas täiskuud väärib tõepoolest ''superkuu'' nime, võib otsustada igaüks ise. Läänemeedias viimastel aastatel eriti hoogsalt levima hakanud mõiste taga on astroloog, kes arvas 1979. aastal superkuude hulka lisaks perigee täiskuudele ka noorkuud. Teisisõnu võis tema arvestuste kohaselt näha taevas igal aastal suisa 4—6 ''superkuud''.

Vaata ''superkuu''-teemalist intervjuud Tallinna tähetorni astronoomi Mario Marsiga.

Palja silmaga vaadates ei paista ilmselt 14. novembri täiskuu aga oluliselt eredamana kui teised hiljutised perigee täiskuud. Kuu asub Maale vastavalt 0,6 ja 0,8 protsendi võrra lähemal kui käesoleva aasta oktoobris ja detsembris. Sellegipoolest kujutab sündmus soodsa ilma korral suurepärast võimalust või ettekäänet öösel jalutama minekuks ja (tähis)taeva silmitsemiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.