Matemaatikat pelgavad ka füüsikud ({{commentsTotal}})

Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

Briti teadlased on välja selgitanud, et füüsikud pühendavad vähem tähelepanu niisugustele teooriatele, kus on palju matemaatilisi üksikasju. See näitab, et matemaatikat sisaldavate teadustulemuste levikul tuleb sageli ette tõelisi barjääre, mis ei tulene aga sugugi kehvast matemaatikaoskusest.

Tim Fawcett ja Andrew Higginson Exeteri ülikoolist analüüsisid statistiliselt 2000 füüsikaalase teadusartikli viidatavust teistest teadusartiklitest. Sealt selguski, et neile artiklitele, kus leidus igal leheküljel rohkesti matemaatilisi avaldisi, viidati keskmiselt märksa vähem. Samad teadlased on varem näidanud, et matemaatikat pelgavad bioloogid, aga füüsikute matemaatikapelgus tuli siiski autoritele endalegi ootamatult.

Fawcett ja Higginson kirjutavad ajakirjas New Journal of Physics, et matemaatikapõhise füüsikateooria ja füüsikaalaste eksperimentide vahel võib laiuda lõhe, mis võib takistada tugevalt teaduse edenemist. Lahenduseks pakuvad nad, et rohkesti matemaatikat sisaldavate artiklite autorid võiksid võtta vaevaks võrrandite kõrvale selgesõnalisemalt ära seletada, mida need tähendavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.