Matemaatikat pelgavad ka füüsikud ({{commentsTotal}})

Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

Briti teadlased on välja selgitanud, et füüsikud pühendavad vähem tähelepanu niisugustele teooriatele, kus on palju matemaatilisi üksikasju. See näitab, et matemaatikat sisaldavate teadustulemuste levikul tuleb sageli ette tõelisi barjääre, mis ei tulene aga sugugi kehvast matemaatikaoskusest.

Tim Fawcett ja Andrew Higginson Exeteri ülikoolist analüüsisid statistiliselt 2000 füüsikaalase teadusartikli viidatavust teistest teadusartiklitest. Sealt selguski, et neile artiklitele, kus leidus igal leheküljel rohkesti matemaatilisi avaldisi, viidati keskmiselt märksa vähem. Samad teadlased on varem näidanud, et matemaatikat pelgavad bioloogid, aga füüsikute matemaatikapelgus tuli siiski autoritele endalegi ootamatult.

Fawcett ja Higginson kirjutavad ajakirjas New Journal of Physics, et matemaatikapõhise füüsikateooria ja füüsikaalaste eksperimentide vahel võib laiuda lõhe, mis võib takistada tugevalt teaduse edenemist. Lahenduseks pakuvad nad, et rohkesti matemaatikat sisaldavate artiklite autorid võiksid võtta vaevaks võrrandite kõrvale selgesõnalisemalt ära seletada, mida need tähendavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.