Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PLOS Biology

Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

Töörühma uurimus käsitles kuut STEM-ala: keemiatehnoloogiat, keemiat, ökoloogiat, materjaliteadust, molekulaarbioloogiat ja psühholoogiat. Analüüs näitas, et naisteadlaste töödel oli vähem kaasautoreid igal uuritud erialal. Seda vastupidiselt levinud ja osaliselt kinnitust leidnud kultuurilistele stereotüüpidele, et naised on koostöö tegemises osavamad. Järeldused põhinevad valitud USA tippülikoolides töötava 3980 teadlase avaldatud enam kui 420 00 uurimuse analüüsil.

''See iseenesest pole katastroofiline ja ei tõmba karjäärile kriipsu peale,'' märkis uurimuse kaasautor João Moeira Northwesterni ülikoolist. Näiteks on vähem kaasautoreid ka meditsiini valdkonnas Nobeli preemia pälvinud teadlastel. ''Ent kui detailidesse laskuda, on erisused mitmetes kitsamates valdkondades, näiteks genoomikas, häirivalt suured ja naised tugevalt alaesindatud,'' lisas füüsik.

Samuti on võrreldes meestega väiksem naisteadlaste koostööpartnerite koguarv. ''See taandub aga avaldamistempole ja meestest lühemale karjäärile. On muidugi omaette küsimus, miks me omakorda neis näitajates vahet näeme,'' mõtiskles füüsik. Samas laiendab laialdasem koostöö tutvusringi ja avab ligipääsu uutele eriteadmistele, misläbi võivad naisteadlased sattuda aastate möödudes seeläbi ebasoodsamasse olukorda.

Teisalt leidis Moeira kolleegidega, et naisteadlased valivad veidi sagedamini kaasautoriks kolleege, kellega puudub neil varasem koostöökogemus. ''Varasemates töödes on seda seostatud mõjukamate tööde avaldamisega ehk ühe tõlgenduse järgi on tegu aktiivselt uute ideede otsimisega,'' selgitas teadlane. Kuigi käitumismall iseloomustab tippteadlasi, ei näi see peegelduvat naisteadlaste puhul kõrgemas tsiteeringute arvus või avaldatud uurimuste hulgas.

Moeira nentis, et uurimusel on omad puudused. Hakatuseks haaras see vaid Ameerika Ühendriikide kultuuriruumis elavaid teadlasi. ''See takistab meil tegemast laiaulatuslikumaid järeldusi. Teisalt vihjab asjaolu, et näeme sarnaseid mustreid väga mitmetel erialadel, et tegu on millegi universaalsemaga. Samuti puudusid meil andmed teadlaste kohta, kes olid oma akadeemilise karjääri katkestanud, mis võis tulemusi moonutada,'' märkis füüsik.

Pikemas perspektiivis võiks teadlaste omavahelises koostöös nähtavate mustrite uurimine aidata välja töötada strateegiaid sugude vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks. ''Mitme autoriga tööde osakaal kasvab järjest. Nii on võrdsemate tingimuste loomine olulisem kui kunagi varem,'' lisas Moeira.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.