Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PLOS Biology

Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

Töörühma uurimus käsitles kuut STEM-ala: keemiatehnoloogiat, keemiat, ökoloogiat, materjaliteadust, molekulaarbioloogiat ja psühholoogiat. Analüüs näitas, et naisteadlaste töödel oli vähem kaasautoreid igal uuritud erialal. Seda vastupidiselt levinud ja osaliselt kinnitust leidnud kultuurilistele stereotüüpidele, et naised on koostöö tegemises osavamad. Järeldused põhinevad valitud USA tippülikoolides töötava 3980 teadlase avaldatud enam kui 420 00 uurimuse analüüsil.

''See iseenesest pole katastroofiline ja ei tõmba karjäärile kriipsu peale,'' märkis uurimuse kaasautor João Moeira Northwesterni ülikoolist. Näiteks on vähem kaasautoreid ka meditsiini valdkonnas Nobeli preemia pälvinud teadlastel. ''Ent kui detailidesse laskuda, on erisused mitmetes kitsamates valdkondades, näiteks genoomikas, häirivalt suured ja naised tugevalt alaesindatud,'' lisas füüsik.

Samuti on võrreldes meestega väiksem naisteadlaste koostööpartnerite koguarv. ''See taandub aga avaldamistempole ja meestest lühemale karjäärile. On muidugi omaette küsimus, miks me omakorda neis näitajates vahet näeme,'' mõtiskles füüsik. Samas laiendab laialdasem koostöö tutvusringi ja avab ligipääsu uutele eriteadmistele, misläbi võivad naisteadlased sattuda aastate möödudes seeläbi ebasoodsamasse olukorda.

Teisalt leidis Moeira kolleegidega, et naisteadlased valivad veidi sagedamini kaasautoriks kolleege, kellega puudub neil varasem koostöökogemus. ''Varasemates töödes on seda seostatud mõjukamate tööde avaldamisega ehk ühe tõlgenduse järgi on tegu aktiivselt uute ideede otsimisega,'' selgitas teadlane. Kuigi käitumismall iseloomustab tippteadlasi, ei näi see peegelduvat naisteadlaste puhul kõrgemas tsiteeringute arvus või avaldatud uurimuste hulgas.

Moeira nentis, et uurimusel on omad puudused. Hakatuseks haaras see vaid Ameerika Ühendriikide kultuuriruumis elavaid teadlasi. ''See takistab meil tegemast laiaulatuslikumaid järeldusi. Teisalt vihjab asjaolu, et näeme sarnaseid mustreid väga mitmetel erialadel, et tegu on millegi universaalsemaga. Samuti puudusid meil andmed teadlaste kohta, kes olid oma akadeemilise karjääri katkestanud, mis võis tulemusi moonutada,'' märkis füüsik.

Pikemas perspektiivis võiks teadlaste omavahelises koostöös nähtavate mustrite uurimine aidata välja töötada strateegiaid sugude vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks. ''Mitme autoriga tööde osakaal kasvab järjest. Nii on võrdsemate tingimuste loomine olulisem kui kunagi varem,'' lisas Moeira.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.