Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PLOS Biology

Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

Töörühma uurimus käsitles kuut STEM-ala: keemiatehnoloogiat, keemiat, ökoloogiat, materjaliteadust, molekulaarbioloogiat ja psühholoogiat. Analüüs näitas, et naisteadlaste töödel oli vähem kaasautoreid igal uuritud erialal. Seda vastupidiselt levinud ja osaliselt kinnitust leidnud kultuurilistele stereotüüpidele, et naised on koostöö tegemises osavamad. Järeldused põhinevad valitud USA tippülikoolides töötava 3980 teadlase avaldatud enam kui 420 00 uurimuse analüüsil.

''See iseenesest pole katastroofiline ja ei tõmba karjäärile kriipsu peale,'' märkis uurimuse kaasautor João Moeira Northwesterni ülikoolist. Näiteks on vähem kaasautoreid ka meditsiini valdkonnas Nobeli preemia pälvinud teadlastel. ''Ent kui detailidesse laskuda, on erisused mitmetes kitsamates valdkondades, näiteks genoomikas, häirivalt suured ja naised tugevalt alaesindatud,'' lisas füüsik.

Samuti on võrreldes meestega väiksem naisteadlaste koostööpartnerite koguarv. ''See taandub aga avaldamistempole ja meestest lühemale karjäärile. On muidugi omaette küsimus, miks me omakorda neis näitajates vahet näeme,'' mõtiskles füüsik. Samas laiendab laialdasem koostöö tutvusringi ja avab ligipääsu uutele eriteadmistele, misläbi võivad naisteadlased sattuda aastate möödudes seeläbi ebasoodsamasse olukorda.

Teisalt leidis Moeira kolleegidega, et naisteadlased valivad veidi sagedamini kaasautoriks kolleege, kellega puudub neil varasem koostöökogemus. ''Varasemates töödes on seda seostatud mõjukamate tööde avaldamisega ehk ühe tõlgenduse järgi on tegu aktiivselt uute ideede otsimisega,'' selgitas teadlane. Kuigi käitumismall iseloomustab tippteadlasi, ei näi see peegelduvat naisteadlaste puhul kõrgemas tsiteeringute arvus või avaldatud uurimuste hulgas.

Moeira nentis, et uurimusel on omad puudused. Hakatuseks haaras see vaid Ameerika Ühendriikide kultuuriruumis elavaid teadlasi. ''See takistab meil tegemast laiaulatuslikumaid järeldusi. Teisalt vihjab asjaolu, et näeme sarnaseid mustreid väga mitmetel erialadel, et tegu on millegi universaalsemaga. Samuti puudusid meil andmed teadlaste kohta, kes olid oma akadeemilise karjääri katkestanud, mis võis tulemusi moonutada,'' märkis füüsik.

Pikemas perspektiivis võiks teadlaste omavahelises koostöös nähtavate mustrite uurimine aidata välja töötada strateegiaid sugude vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks. ''Mitme autoriga tööde osakaal kasvab järjest. Nii on võrdsemate tingimuste loomine olulisem kui kunagi varem,'' lisas Moeira.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.