Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus ({{commentsTotal}})

Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

Need šimpansite lähisugulased küll ajalehti ei loe, aga nende kaugnägelikkus paistab välja näiteks siis, kui nad kaaslasi soevad. Mida vanemaks bonobo saab, seda kaugemale ta sugemisel esikäppi välja sirutab.

Jaapani teadlased eesotsas Heungjin Ryuga Kyoto ülikoolist avastasid, et kaugnägelikkus kujuneb bonobotel välja umbes 40. eluaasta paiku.

Ryu ja ta primaadiuurijatest kolleegid hakkasid asja vastu huvi tundma, kui märkasid, et nende labori kõige vanem bonobo hoidis kaaslast sugedes käppi väga sirgelt ja kummardus kaaslasele lähemale ainult siis, kui ta midagi tema karvade vahelt suuga eemaldas. Edasine uurimine näitas, et 11- kuni 45-aastaste bonobote seas sõltus käpa sirutuskaugus sugemisel tõesti vanusest.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uurimistulemustest võib järeldada, et inimeste kaugnägelikkus ei ole mitte tänapäevaste eluviiside tagajärg ega tarvitse olla seotud rohke lugemise või ekraanivaatamisega. Pigem on tegu loomuliku nähtusega, mis on meil ühine lähemate sugulastega loomariigis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.