Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sille Annuk/PM/Scanpix

Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

Väitekirjas kasutati Eesti politsei juhtumit kui näidet sellest, millised muutused toimuvad organisatsioonis siis, kui puudub selgelt väljendatud (politsei)strateegiline lähenemine. Organisatsiooni kujundamisel ja eesmärgiga sidumisel on strateegia kasutamine Eesti näitel vajalik juba ainuüksi põhjusel, et püüda vältida vastuolusid nii organisatsioonis sees kui ka turvalisuse mõtestamisel, rõhutas Suve.

Doktoritöö uuris, kuidas käsitlevad politsei funktsiooni riiklikud turvalisuspoliitikad ja millisena väljendub politsei funktsioon Eesti avalikus diskursuses. Suve lähtus eelmise perioodi (kuni 2015. aasta) turvalisuspoliitikatest ning väljaandes Postimees 2013. aastal ilmunud artiklitest.

''Mõlemates allikates on politsei eeskätt kui seaduste rakendamisele ja sunnile orienteeritud toimija. Selline üldine ootus suunab politseid kitsamalt kuritegevuse probleemidele ning eemale kogukonna huvidest,'' selgitas doktorant.

Tegemist on Eesti esimese ja eesti keeles kaitstava politseiteemalise doktoritööga, mis kasutas juhtumiuuringus Eesti politseid. Töö olulisus ulatub üle politsei või sisejulgeoleku valdkonna piiride ning sel on laiem tähendus kogu Eesti kultuuriloos. Politseiteaduse aspektist on nii politseimudelite ja -strateegiate vahekordade selgitamine kui pakutud organisatsiooni-, institutsiooni- ning võimuteoreetilised lähenemised uudsed ja vajavad edaspidi täiendavat uurimist.

Doktoritöö kaitsmine toimub 10. novembril kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama tn 5). Doktoritöö juhendajad on Tallinna ülikooli professor Georg Sootla ja dotsent Peeter Selg. Oponendid on Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Raul Savimaa ja Tallinna ülikooli professor Rein Ruutsoo. Töö täistekst on leitav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: