Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sille Annuk/PM/Scanpix

Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

Väitekirjas kasutati Eesti politsei juhtumit kui näidet sellest, millised muutused toimuvad organisatsioonis siis, kui puudub selgelt väljendatud (politsei)strateegiline lähenemine. Organisatsiooni kujundamisel ja eesmärgiga sidumisel on strateegia kasutamine Eesti näitel vajalik juba ainuüksi põhjusel, et püüda vältida vastuolusid nii organisatsioonis sees kui ka turvalisuse mõtestamisel, rõhutas Suve.

Doktoritöö uuris, kuidas käsitlevad politsei funktsiooni riiklikud turvalisuspoliitikad ja millisena väljendub politsei funktsioon Eesti avalikus diskursuses. Suve lähtus eelmise perioodi (kuni 2015. aasta) turvalisuspoliitikatest ning väljaandes Postimees 2013. aastal ilmunud artiklitest.

''Mõlemates allikates on politsei eeskätt kui seaduste rakendamisele ja sunnile orienteeritud toimija. Selline üldine ootus suunab politseid kitsamalt kuritegevuse probleemidele ning eemale kogukonna huvidest,'' selgitas doktorant.

Tegemist on Eesti esimese ja eesti keeles kaitstava politseiteemalise doktoritööga, mis kasutas juhtumiuuringus Eesti politseid. Töö olulisus ulatub üle politsei või sisejulgeoleku valdkonna piiride ning sel on laiem tähendus kogu Eesti kultuuriloos. Politseiteaduse aspektist on nii politseimudelite ja -strateegiate vahekordade selgitamine kui pakutud organisatsiooni-, institutsiooni- ning võimuteoreetilised lähenemised uudsed ja vajavad edaspidi täiendavat uurimist.

Doktoritöö kaitsmine toimub 10. novembril kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama tn 5). Doktoritöö juhendajad on Tallinna ülikooli professor Georg Sootla ja dotsent Peeter Selg. Oponendid on Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Raul Savimaa ja Tallinna ülikooli professor Rein Ruutsoo. Töö täistekst on leitav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.