Kristjan Port: kas presidendiks võiks saada arvutialgoritm? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Brett Jordan/Creative Commons/Mandel Ngan/AFP/Scanpix/

USA valimistel oli seekord eriline efekt. See pani mõtlema. Tõenäoliselt mõtles samaaegselt samast asjast rekordiline arv Maa elanikke. Imelik on tõdeda, aga loodetavasti samasugust sünkroonmõtiskluse sündmus enam ei juhtu, sest ilmselt ei suudaks taolist koosmõtisklust esile kutsuda ükski hea asi.

Kuna mõtiskleti palju, siis vahest mõtles keegi võimalusele, et miks ei võiks riiki juhtida algoritm. Peaks ju riik rajanema põhimõtetele ja seadustele, millest saab moodustada algoritmidest koosneva programmvaraga musta kasti. See sõeluks siis sisendisse antavaid olukordi kirjeldavaid andmeid ja teeks väsimatult otsuseid.

Olgu meenutuseks värske näide Ühendkuningriigis asuvate Sheffieldi ja Londoni ülikoolide koostöös loodud virtuaalse kohtuniku tarkvarast, mis suutis seaduseid tundes ja analüüsides moraalseid aspekte Euroopa Inimõiguste Kohtus tehtud otsustest leida 79 protsendil juhtudest inimestest kohtunike omaga ühtiva lahendi. Seega võib valijaid tülli ajavate jõuliste sümpaatia konfliktide puhul avaneda masinatele võimalus neutraalse osapoolena esilekerkimiseks.

Mõne ettevõtte puhul ollakse sellele lähedal. Suve lõpus leidis Londonis aset omapärane protestimiiting. Juhtum oli omalaadsete seas maailmas üks esimesi ja ebatavalisi. Tänavale kogunenud töölistel puudus töökoht ja nad protesteerisid firma vastu, kes polnud neid palganud. Nende tööandjaks oli algoritm. See pidas töölistega ühendust nutitelefoni vahendusel. Protesti põhjuseks oli rakenduse uuenenud versioon. Umbes nagu oleks nende maailma ilmunud uus ja ebameeldiv president.

Täpsemalt oli tegemist taksonduses ärimudeleid tehnoloogia abil murdva Uberi uue toiduteenusega UberEats, mis lubas tarnida igale näljasele suvalise Londoni restorani valmistatud eine. Uberi rolliks oli luua tarkvara ja kooskõlastada reeglid. Ülejäänud tehingud leidsid aset sööja, restorani ning kulleri vahel. Seega ei olnud kullerid tööl Uberis ega polnud neil ka töökohta. Kuid oli nutirakendus, mida avades tekkis võimalus luua sööjate ja söötjate vahel lisandväärtust.

Nagu kirjeldab juhtunut Financial Times oli esialgu tasu arvestamise aluseks aeg, 20 naela tunnist. Kuna teenus muutus kiiresti populaarseks, muutus tasustamise algoritm keerulisemaks. Kullerile arvestati tasu 3,30 naela korra eest, millele lisandus sõidukulu üks nael miili kohta, millest omakorda eraldati 25 protsenti vahendustasu Uber’ile ja siis lisati viis naela jootraha või boonusena.

Algoritmist töödejuhataja hakkas peagi teenuse majandamist optimeerima ja muutis, õigemini vähendas lisanduvat boonust sõltuvalt klientide näljast. Näiteks tööpäevade lõunasöökide puhul ja nädalavahetuse õhtustamiste ajal oli taks neli naela ja tööpäevade õhtused eined ning nädalavahetusel lõuna ajal tühja kõhuga klientide teenindamise eest sai kõigest kolm naela. Ülejäänud olukordades jäi boonus üldse saamata.

Olukorrale lisas omapärase nüansi asjaolu, et kuigi kullerid olid rahulolematud ja oletasid, et sama nöögitu tunne esineb teistelgi kolleegidel, ei teadnud nad, kes need teised on. Teenus asus igaühe telefonis, töö toimus hajusate klientide ning restoranide vahel ja töös osaleti kord rohkem, kord vähem ning kuna puudus juba mainitud füüsiline töökoht, kus omasuguseid kohata, oli keeruline ühiseks protesteerimiseks organiseeruda. Ühekaupa Uberi kontori parklas lärmi tegemine olnuks rohkem kahjulik kui tulus.

Nutika lahendusena otsustati ekspluateerida nutitelefonis asuva tööandja lihtsameelsust ning tellida pitsa. Kullerid asusid endale süüa tellima, et kohtuda teiste saatusekaaslastega ja koordineerida protestiaktsiooni, mis suve lõpul ka aset leidis. Kuid probleemid jätkuvad ja muutuvad keerulisemaks, sest hooajalist või ajutist tööd organiseerivaid ja koordineerivaid programme tuleb üha juurde.

USA-s hinnatakse, et sellisel moel teenib palka juba 800 000 inimest. Kulleri asukohta, marsruudivalikut, kiirust ja muid kvaliteedi näitajaid väsimatult jälgivad algoritmid võivad olla masinlikult halastamatud, provotseerides palga nimel teineteist tundmata töötajaid omavahelisse, kurnavasse võistlusesse. Tuhandete tööliste piitsutamiseks piisab ühest valvurprogrammist.

Seda arvestades on võibolla hea, et presidendiks sai seekord veel kõigest inimene.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: