Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult ({{commentsTotal}})

Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

Teine lugu on siis, kui peaks juhtuma, et universumit paisutav salapärane tumeenergia ajapikku suureneb. Siis võib see ühel hetkel saada nii suureks, et kogu universum rebeneb lihtsalt korraga puruks.

Portugali teadlased on nüüd arvutanud läbi stsenaariume, kus tumeenergia mitte ainult et kasvab ajas, vaid kasvab seejuures ruumiliselt ebaühtlaselt, eri kohtades eri kiirusel. Nii võib minna seepärast, et neis universumi piirkondades, kus ainet on rohkem ja tihedamalt kui mujal, võib aeg kulgeda aeglasemalt, aga seetõttu võib ka tumeenergia seal aeglasemalt kasvada.

Nõnda võib universum kõigepealt rebenema hakata neist kohtadest, kus galaktikaid üldse ei ole, siis juba üksikute galaktikate vahelt, tähtede vahelt ja aatomite vahelt. Ehk siis rebenemine ei toimu hetkega, vaid pikema aja vältel ja järk-järgult.

Mariam Bouhmadi-López Lissaboni tehnikaülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguajakirjas arXiv, et nende andmete põhjal, mille kosmoseobservatoorium Planck on kogunud universumi mikrolainetaustkiirguse kohta, võib arvata, et kõige tõenäolisem ongi just see järk-järgulise rebenemise stsenaarium.

Õnneks aga on selleni veel üsna palju aega, vähemalt sada miljardit aastat. Nii et teadlased saavad asja üle veel pikalt nuputada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.