Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult ({{commentsTotal}})

Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

Teine lugu on siis, kui peaks juhtuma, et universumit paisutav salapärane tumeenergia ajapikku suureneb. Siis võib see ühel hetkel saada nii suureks, et kogu universum rebeneb lihtsalt korraga puruks.

Portugali teadlased on nüüd arvutanud läbi stsenaariume, kus tumeenergia mitte ainult et kasvab ajas, vaid kasvab seejuures ruumiliselt ebaühtlaselt, eri kohtades eri kiirusel. Nii võib minna seepärast, et neis universumi piirkondades, kus ainet on rohkem ja tihedamalt kui mujal, võib aeg kulgeda aeglasemalt, aga seetõttu võib ka tumeenergia seal aeglasemalt kasvada.

Nõnda võib universum kõigepealt rebenema hakata neist kohtadest, kus galaktikaid üldse ei ole, siis juba üksikute galaktikate vahelt, tähtede vahelt ja aatomite vahelt. Ehk siis rebenemine ei toimu hetkega, vaid pikema aja vältel ja järk-järgult.

Mariam Bouhmadi-López Lissaboni tehnikaülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad võrguajakirjas arXiv, et nende andmete põhjal, mille kosmoseobservatoorium Planck on kogunud universumi mikrolainetaustkiirguse kohta, võib arvata, et kõige tõenäolisem ongi just see järk-järgulise rebenemise stsenaarium.

Õnneks aga on selleni veel üsna palju aega, vähemalt sada miljardit aastat. Nii et teadlased saavad asja üle veel pikalt nuputada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.