Niiskus mõjutab gripi levikut nii parasvöötmes kui ka troopikas   ({{commentsTotal}})

Haigla.
Haigla. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uues uuringus leidis California ülikooli teadlaste rühm, et üheks tähtsamaks keskkonnateguriks gripi üleilmsel levikul on niiskus ning selle kaasmõjuriks temperatuur. Seega töötavad need kaks tegurit koos, tähtis pole ainult üks või teine. Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetiste veebiversioonis.

Parasvöötme külmade ilmade saabudes otsivad miljonid inimesed abivahendeid, millega grippi vältida. Kuid gripipuhangud tabavad samuti soojades, troopilistes tingimustes elavaid inimesi, ehkki seal puudub haiguse ja hooajalise temperatuurimuutuse vahel otsene seos. Säärane seose puudumine troopiliste ja parasvöötme gripipuhangute vahel on teinud grippi soosivate keskkonnategurite uurimise raskeks.

Empiirilis-dünaamilise mudeli (EDM) abil analüüsisid teadlased Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmse terviseatlase peaaegu 20 aasta andmeid. Nad vaatlesid samasuunalisi seoseid gripipuhangute ulatuse, absoluutse niiskuse ehk õhus leiduva veeauru ja temperatuuride vahel kõigil laiuskraadidel. Järeldoktor Ethan Deyle’i juhitud uuring leidis, et kriitiline temperatuurivahemik on 21–24 kraadi. Sellest vahemikust jahedamates ja soojemates tingimustes muutub viiruse levikul tähtsaimaks teguriks niiskuse tase.

Uurimuse autorite hinnangul võivad need rahvastikuandmetest tehtud järeldused aidata muuta riikide tervishoiulahendusi. Näiteks võib parasvöötme piirkonna koolidesse ja haiglatesse paigaldada külmadel, kuivadel talvedel õhuniisutajad. Samuti võib troopikas avalikes hoonetes kasutada ehk enam kui 24 kraadi juures kliimaseadmeid või õhukuivateid, mis teeksid ruumides õhu kuivemaks.

Metaandmete abil tehtud uuring näitab, et niiskus on tähtis tegur gripi levikul päris maailmas, mitte ainult tehislikes laboritingimustes. Üksiti aitab mudel tõestada ka seda, et sarnane tingimus kehtib erinevates kliimapiirkondades.

Toimetaja: Virgo Siil



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.